Kodumaine kaitsetööstusettevõte Eesti Arsenal plaanib seni Euroopas laiali paikneva lõhkematerjalide tootmise Eestisse koondada, kirjutab
ERR.
- Eesti Arsenali juhatuse esimees Jens Haug tahab lõhkematerjalide tootmise koondada Eestisse ja võib-olla hakata tootma ka relvi. Foto: Andres Haabu
"Ja teha Eestisse üks korralik moodne tehas, mis omab kõiki vajalikke lube, selleks, et toota lahingumoona, sõjalisi lõhkematerjale ja võib-olla ka relvi. See on nüüd tulevikuteema natukene," sõnas Eesti Arsenali juhatuse esimees Jens Haug.
1. juulil jõustus relvaseaduse parandus, millega on edaspidi Eestis lubatud toota laskemoona, lahingumoona ning sõjarelvi. Eesti Arsenal on esimesena esitanud vastava taotluse, samas tehase valmimise koht ja aeg ei ole veel paigas.
Eesti Arsenali hinnangul tehase Eestisse koondamisel tootmiskulud ilmselt oluliselt ei vähene. Küll aga muutub kiiremaks tootearendus.
"Praeguse korralduse juures peab iga katsekeha, iga modifikatsiooni väiksed partiid tooma katsetuseks Eestisse. Kogu see logistika, mis puudutab sõjalisi lõhkematerjale, on pööraselt keeruline koos väga paljude lubade, konvoidega ja kõige muu säärasega," selgitas Haug.
Pikemalt saab lugeda
ERRist.
Eesti Arsenal on üks seitsmest ettevõttest, keda kaitseministeerium toetab relvastuse ja lõhkeainete arenduses. Eesti Arsenal sai toetust droonide-vastase raketisüsteemi arenduseks.
Lisaks said kaitseministeeriumilt toetust kogusummas ligi pool miljonit eurot Threod Systemsi ja Eesti Arsenali lõhkedroonide ühisprojekt, Nordic Armoury 76 mm treening-suitsumürskude jaoks, Krattworks tarkade miinisütikute projekt, Nord Arms 9 mm automaatide arenduseks, Penhouse Studio miiniväljade demineerimise treeningseadmete projekt ning Asymmetric Systemsi jalaväe minieeritud soomukitõke.
Kaitseministeeriumi toetuse suurus ühele arendusprojektile moodustab 25–45 protsenti projekti kogukuludest, toetuse maht sõltub toetatava ettevõtte arendusprojekti potentsiaalist.
Tänavusele konkursile esitati kümme taotlust kogumaksumusega 1,6 miljonit eurot. Konkursi võitjatele pakub kaitsevägi sõjalist ekspertiisi toote testimisel ja arendamisel.
Tänavu suvel rääkisid Äripäeva raadio saates "Õigusruum" kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ning kaitsetööstusettevõtte Eesti Arsenal juht Jens Haug, millised väljakutsed võivad relvaseaduse muutuse tõttu ettevõtteid ees oodata ning mis võiks olla Eesti kaitsetööstuse konkurentsieelis.
Seotud lood
Äripäeva koostatud Lääne-Virumaa parimate ettevõtete edetabeli võitis Kadrinas asuv relvatootja, mille 2017. aasta majandusaasta aruande kasumi jaotamise ettepanekus on kirjas, et dividendideks 1 miljon eurot.
Masina- ja metallitööstuse TOPi vaadates oleks nagu põhjust rõõmustada: ettevõtete käive kasvab, üha rohkem arendatakse uusi tooteid ning leitakse uusi eksporditurge, ettevõtjad on tublid ja Eesti tööstus on heas kirjas. Ent Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul on see kõik näilik, sest ettevõtete kasumi söövad ära palgaralli ja elektrienergia hind, mis ei ole konkurentsivõimeline.
1. juulil jõustus relvaseaduse parandus, millega on edaspidi Eestis lubatud toota laskemoona, lahingumoona ning sõjarelvi.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.