Enefiti börsileminek ootab pärituult

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et IPO ehk aktsiate avaliku esmaemissiooni ettevalmistustega tegeletakse. Kui ettevalmistused tehtud ning „turuolukord soodne, siis teavitatakse IPOst vastavalt börsireeglitele", märkis ta.

Konkurendi Eleoni üks omanikest Andres Sõnajalg ütles, et soodsa turuosa all peab ministeerium ilmselt silmas turuosa suurendamist ehk Tootsi tuulepargi omandamist. „Nelja Energialt ostsid nad tuulepargid, millest paljud on vana tehnoloogiaga ning nende edulugu on nende hinnangul poolik,“ arutles Sõnajalg. Tootsi tuulepark oleks Enefiti jaoks „justkui kirss tordil“, rääkis Sõnajalg, kelle sõnul oleks Enefit Greeni turuosa ühes Tootsi tuulepargiga 90%. Sellise monopoli teket ei tohiks tema sõnul tuuleenergias aga mitte mingil juhul lubada.

Eesti Energia juht Hando Sutter on 2017. aastal öelnud, et ilma Tootsi tuulepargita oleks Enefiti IPO nõrgem.

Enefiti börsileminek oleks järg viimastel aastatel Tallinna börsi nimekirja lisandunud LHVle ning Tallinna Sadamale. Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles eelmisel nädalal Äripäevas ilmunud intervjuus, et ootab Enefitist „küll mitte vähem edu kui Tallinna Sadamast“. Küsimusele, kas Enefiti börsidebüüt võiks toimuda juba alanud, 2019. aastal, vastas Ots, et ei näe põhjust, miks peaks sellega üle esimese kvartali ootama. „See küll muidugi ei ole kuidagi minus kinni või minu mõjutada, aga ma tean, et töö selle nimel käib,“ lisas Ots.

Oluliselt tagasihoidlikumaks jäi aga Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, kes ütles pelgalt seda, et Enefit tegutseb vastavalt valitsuselt saadud mandaadile ettevõtte vähemusosalus börsile viia. Kärmase sõnul käib praegu Enefiti ja Nelja Energia ühendamine ning see on kulgenud oodatud tempos. Kärmas ei soovinud täpsustada, millal Enefit börsile jõuda võiks.

Advokaadibüroo Ellex Raidla tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht Sven Papp oli Enefiti börsileminekut kommenteerides samuti lakooniline. Tema sõnul käib töö nii ministeeriumi kui ka Eesti Energia poole peal. Ta hindas, et Enefiti börsile minemisel oleks kindlasti positiivne mõju, sest nii saaks Tallinna börs investorite tähelepanu.

Börsile minek võtab minimaalselt aega kuus kuud, reeglina jääb see aga üheksa kuni 12 kuu juurde, lausus Redgate Capitali partner Valeria Kiisk. Tema sõnul läheb ettevõte institutsionaalsete investorite juurde 3-4 kuud enne börsile minekut, et kindlustada piisava arvu investorite huvi ettevõtte aktsiate vastu.

Äripäevale teadaolevalt pole Enefit alustanud ettevõtte institutsionaalsetele investoritele tutvustamisega.

Enefiti börsile minemist võib pärssida ka aktsia- ja tooraineturgude volatiilsus, mis on viimastel kuudel hoogu kogunud. Hirm, et maailmamajandus võib hoo maha võtta, võib pärssida ka investoreid aktiivselt IPOdel osalemast.

Investorite tähelepanu näib Eesti ja siinne energiasektor üldiselt siiski tõmbavat. Ehedaim näide on novembris tulnud uudis suurtehingust, kui Tallinna küttekuningaks ristitud Kristjan Rahu müüs maha kontrollpaki ettevõttest Utilitas. Enamusosaluse ostis Austraalia investeerimisfond Infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II. Tehingu koguväärtus oli umbes 320 miljonit eurot. Toona teatas Utilitas, et tegu on fondi esimese investeeringuga Balti riikides ning seni ainsa suure rahvusvahelise infrastruktuurifondi investeeringuga siin piirkonnas.