Raha on juurde vaja

Konverentsi "Meditsiin 2019" vestlusringis osalesid kaheksa erakonna esindajad, et rääkida tervishoiupoliitilistest seisukohtadest enne märtsis toimuvaid riigikogu valimisi, kirjutab Meditsiiniuudised.

Reformierakondlase Urmas Siiguri sõnul on täiesti selge, mis juhtuma hakkab. „Eesti elanikkond vananeb, see on loodusseadus. 10 aastaga on 85+ vanuses inimesi tulnud juurde Viljandi linna jagu ehk 18 000 hinge,” rääkis Siigur. “Kust kuningas kulda võtma peaks, ma praegu ei ütle. Aga raha on juurde vaja,“ lausus ta.

Siiguri sõnul saab olemasolevat raha paremini kasutada. Kriitiline on esmatasandi toetamine ja ennetus. “See võtab aega, aga süsteemi efektiivsuse huvides on vaja sinna panustada,” märkis ta. Vaja on ühtset ravivõrgu arengu strateegiat, mis hõlmaks kõike, alates maaperearstist kuni suurhaigla ja sotsiaalse rehabilitatsioonini – see kataks kogu spektri inimese ümber.

Keskerakonda esindav Jaak Aab jätkas, et Eesti tervishoid on olnud nappide ressursside juures väga tubli. Põhimure on arstiabi kättesaadavus nii esmatasandil kui ka eriarstiabis. Aabi sõnul on eriarstiabi kättesaadavus viimastel aastatel halvenenud, sest haigekassa reservid on otsa saanud. Mullu otsustas valitsus lisaraha juurde anda, mis osutus omamoodi päästeplaaniks. “Arvan, et lähiajal peab midagi rahastamise suhtes otsustama. Lisaks on vaja e-riigi hüpe ära teha – pean silmas digiregistratuuri.” Aab märkis, et e-hüppes on teatud asjad jäänud kahjuks venima.

Hasso Uuetoa EKRE esindajana muretseb perearstide ülekoormatuse ja alarahastuse pärast. “Perearstid kurdavad, et terviseamet survestab haldama suuremaid nimistuid, aga see ei võimalda piisavalt tööd teha ja ennetusega tegelda,” ütles Uuetoa. “Me oleme mures ka EMO ja esmatasandi vastandamise pärast ja selle pärast, et samade teenuste hinnastamine on EMOs mitu korda kallim kui perearsti juures.” Uuetoa sõnul on mure ka perearstide järelkasvuga, kes pigem võivad minna välismaale tööle. “Me kindlasti leiame, et meditsiini paremaks toimimiseks on vaja rahastamise võimalused ringi mõelda. Soovime nii ravimite kui ka meditsiiniseadmete käibemaksu vähendada: see on üks väike samm meie programmis,” ütles ta.

Georg Männik Isamaast sõnas, et oleme ÜRO aruandes kõikide näitajate poolest alla Euroopa keskmist. „Halb on see, et isegi positiivsete trendide puhul on meie liikumise kiirus aeglane,” rääkis Männik. Tema sõnul peavad inimesed oma tervise eest ise seisma, keegi ei jõua käest kinni hoida. Teine aspekt on Eesti tervishoiusüsteemi uskumatu killustatus. “Kui oled sattunud perearsti juurde, on logistika eriarstini suhteliselt keeruline, sama keeruline on eriarstide vahel tsirkuleerimine,” selgitas ta. “Tervishoid on üks tervik ja see liiklus peaks olema ladusam.” Rahastamisega on tema sõnul nii, et kui raha kõvasti juurde panna, siis kergendust saab, aga perspektiivis see ei aita, kui muid tegevusi ei lisandu.

Kadri Haller-Kikkatalo Eesti 200st ütles, et esimese asjana tuleb korda teha andmete jagamine - vaja on luua andmebaas, mis tagab kõikidele vajaliku info kättesaamise. Uue infosüsteemi kood peab jääma riigile, et seda saaks edasi arendada. Ta lisas, et ta näeks otsustuse suuremat suunamist spetsialistide kätte, praegu on see kaldu haiglajuhtide poole. “Spetsialistid oskavad rohkem ennetuse nõu anda,” selgitas ta.

sotsiaaldemokraadist minister Riina Sikkut toetas ravikindlustust täiel määral: kõigil on õigus arstiabile. Isamaa liikme Georg Männiku sõnul peavad kõik abi saama, aga ei pea olema vaid üks rahastusallikas. Hasso Uuetoa EKREst ühines mõttega, et kõigil peab olema ligipääs teenustele, samal arvamusel olid ka Jaak Aab (Keskerakond), Urmas Siigur Reformierakond) ja Kadri Haller-Kikkatalo (Eesti 200). Viimane lisas, et tuleks rõhutada inimese enda vastutust tervise eest.

Artur Talvik Elurikkuse Erakonnast märkis, et loomulikult peavad kõik abi saama, aga universaalsus on natuke trikiga asi, sest siis peaks ka solidaarselt süsteemi maksma. “Solidaarse meditsiini piirid on paigast ära ja see tuleks läbi vaadata. Üsna mitu asja tuleks selle alt välja jätta, nagu juuksepiiri lõikus või veresoonte ilulõikused,” lisas ta. Vabaerakondlase Kuido Nõmme sõnul peab esmatasand olema kättesaadav, aga teatud tasemelt tuleks diferentseerida, kes panustab ise.