Veermäe keerab süsteemi pea peale

Egon Veermäe ütles, et kui ta sotsiaalkindlustusametisse jõudis, oli see ajast umbes 15 aastat maas. Maksuametis oli tema sõnul näiteks riskianalüüs üks maailma parimaid, aga pärast seda läks ta organisatsiooni, kus sotsiaalteenuse ja hüvitiste kaudu jagatakse laiali väga palju raha, aga analüütika selle all on olematu. Vajadus uue süsteemi järele oli ilmselge. „Minul oli väga raske, sest meil puudus igasugune analüütiline võimekus," rääkis Veermäe.

Nüüd on esimene päris asi katsetamiseks valmis – täiesti uuel loogikal põhinev koostöö Haapsalu neuroloogia ja rehabilitatsiooni keskusega. "Ütleme, et siin on inimesed ning raha – teie poolt tulgu teenused,“ selgitas Veermäe.

„See on olnud sotsiaalkindlustusameti poolt nagu sõõm värsket õhku,“ tunnustas Haapsalu Neuroloogise rehabilitatsioonikeskuse juht Kadri Englas.

Ta selgitas senist süsteemi: patsient on üks, aga süsteeme on sisuliselt kolm ehk taastusravi, sotsiaalne rehabilitatsioon ja töö rehabilitatsioon. On kohti, kus kattuvad patsiendid ja teenuspakkujad, kuid toetussüsteemid on erinevad. Uut moodi tellimusleping seob taastusravi ja rehabilitatsiooniteenused tervikuks. „See on natuke vägivaldne patsiendi suhtes, et neid on siiani süsteemidena täiesti eraldatud,“ leidis Englas.

„Meie soov on olnud, et meie teenuseosutajana saaksime panna ise kokku tegevuskava, sest leiame, et see on pigem meie vastutus soovitud eesmärgid saavutada ja leida selleks võimalused. Kui meil neid võimalusi pole, siis saame ka seda öelda ja teenuse osutamisest põhjendatult keelduda,“ selgitas Englas.

Englas avaldas lootust, et uus lepingutüüp aitab pakkuda patsiendikesksemalt teenuseid. „Kindlasti on meie pakutavad teenused sisukamad, kui saame keskenduda patsiendile ja vähem aega paberite täitmisele ning ühest kohast teise saatmisele,“ arvas Englas. Ta rääkis, et seni kasvatasid sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud rehabilitatsiooniteenuste lepingud paberimajandust. Lisaks hindas patsiendi rehabilitatsiooni vajaduse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja, mitte kohalik spetsialist. Nüüd aga liigub see roll rehabilitatsioonikeskuse spetsialistidele.

Veermäe sõnul tuleb riigiasutustel mõelda klientidest teisiti, kui on seda tehtud siiani, ning luua uut moodi partnerlussuhteid, mis vähendavad aruandlust ja põhinevad suuremal usaldusel. Varem kirjutas tellija - näiteks sotsiaalkindlustusamet - täpselt ette, milliseid teenuseid võib ja ei või osutada, kuid Haapsalu piloodiga jääb see rida lepingus tühjaks. „Tegelikult on küsimus, kas meie sotsiaalkindlustusametis teame, kuidas on seda raha otstarbekas kasutada. Minu arvates peab selle jätma sealsete spetsialistide otsustada,“ ütles Veermäe.

Veermäe sõnul on oluline rakendada riigis teenuseomaniku kontseptsioon, sest kui pole selgeid omanikke ehk vastutajaid, siis ei tohi teha investeerimisotsuseid. „Pole mõtet rahastust panna – sellest hetkest, kui keegi teine püüab teenust distantsilt refomida, kukub projekt läbi, sest sa ei tunneta, kuidas võiks olla teenuse aspektid lahendatud,“ selgitas Veermäe.

"Inimene ei saa endale valida teist sotsiaalkindlustusametit,“ tõdes Veermäe ja märkis, et riik saab sellises olukorras olla hea monopolist, keda kasutajad kiidavad ja esile toovad. Hea monopolist peab Veermäe sõnul aru saama enda pakutavatest teenustest. Teenuseid tuleb aga arendada, mõeldes, kuidas kasutaja soovib seda teenust saada. See asetab tema sõnul avalikele asutustele suure vastutuse mõtestada, kuidas luua teenuse osutamiseks parim kompetents. „Avalikel asutustel on sarnaselt erafirmadega vaja tootearendajaid,“ leidis Veermäe.

Nii on sotsiaalkindlustusamet jõudnud sotsiaalministeeriumiga kokkuleppele, et nende teenuste arendamise eest vastutab nende enda juht. „See on põhimõtteline kokkulepe. Meie ütleme, kuidas teenust arendada,“ toonitab Veermäe. Nii on toodud ministeeriumist sotsiaalkindlustusametisse üle palju rakendusülesandeid.

Veermäe sõnul on Eestis teenusepakkujatele väga palju regulatsioone, mis on ebavajalikud. "Oluline on see, et oskaksime küsida, miks see nii on ja kus see tuleb. See tuleb hirmust, et äkki on mingi osa inimestest, kes kuritarvitavad süsteemi. Teeme selle ühe protsendi või veel väiksema osakaaluga rikkumise ennetamiseks veel regulatsioone," kirjeldas ta paradoksaalset olukorda.

Veermäe meelest peaks iga teenuse omanik ise tooma esile, millised regulatsioonid on nende haldusalas ebavajalikud ja pakkuma välja, kuidas väärkasutamist vältida. „Lahendame need probleemid teistpidi. Ehitame teenuse juurde riskijuhtimise mehhanismid ja vajaliku analüütika,“ pakkus ta.

Veermäe kirjeldas, et suunab oma meeskonda mõtlema puhtalt lehelt. "Kuidas sa ise tahad teenust saada? Kui keegi tahab keerulisemalt teenust saada ehk ta tahab taotlusi esitada, vestelda või käia kuskil, siis paku talle see alternatiiv, kuid enamik inimesi ei taha,“ ütles Veermäe.

Veermäe meelest on teenuseomaniku jaoks kõige esimene ja raskem küsimus, kas pakutavat teenust on üldse vaja. Ja teiseks: äkki on võimalik muuta mõni teenus nähtamatuks?

Veermäe tõi näiteks üksi elava pensionäri toetuse, mida makstakse korra aastas. „Meil on andmed nende inimeste kohta ja eelmisel aastal maksime 80 000 inimesele toetuse välja automaatselt, ilma, et nad oleksid seda pidanud eraldi taotlema,“ rääkis ta. Sellise automaatse maksmisega tekkis küll ettearvamatuid erijuhte, kuid neile leiti lahendused. "Sealt tulevad välja probleemid, mis meil on registrite ja taksonoomiatega, et andmed oleksid ühildatavad, aga siis sa teenuse omanikuna võtad ette ja tulevikus veelgi enam vähendad neid momente," ütles Veermäe.

Tema meelest peab teenuste osutamine muutuma sündmuspõhiseks. „Mina räägin enda majas, et unustage ära avaldused. Isegi kui seadus ütleb, et see avaldus peab olema, siis püüame aru saada, miks seda vaja on,“ sõnas Veermäe. „Kui sa hakkad teenust ehitama selle peale, et sa ei usalda kedagi, siis ära üldse tee seda teenust,“ rääkis Veermäe.

Veel üks näide praeguse olukorra tobedusest: paljud inimeste probleemid tulenevad sellest, et neid ei teavitatud õigel ajal teenuse aegumisest. „Ära oota, kui inimene on jõudnud sellesse seisu, et tema õigus teenust saada on juba lõppenud. Mine tema juurde varem,“ selgitas Veermäe ja lisas, et enne tuleks siiski endalt küsida, kas üldse on vaja kliendil mingeid lisasamme teha. Sotsiaalkindlustusamet tegutseb praegu selle nimel, et toetuse saajale antakse aegumise tähtaja saabumisest teada ja öeldakse täpsed sammud, kuidas saaks sujuvalt toetust uuendada.

Samas tunnistas Veermäe, et inimesele peab alati jääma võimalus tulla ameti kontorisse oma muresid kurtma ja vastuseid saama. Sotsiaalkindlustusamet tegi uuringu, et saada klientide tagasisidet uue ja lühema puude taotlemise vormi kohta, enne, kui see päriselt käiku lasti. Üllataval kombel vastas umbes 20 protsenti uuringus osalenutest, et soovib täita pikemat ehk 16-leheküljelist taotlust uue 2-leheküljelise asemel.

Kui teenused enne digiteerimist korralikult läbi mõtestada, toob see kaasa automatiseerimise, kasutajate suurema rahulolu ja mis kõige tähtsam – säästu, rääkis Veermäe.

Kõige digiteerimine ei tähenda, et päris kontorid võivad kaduda, rõhutas ta. Sotsiaalkindlustusametil on kontorid üle Eesti ja tema sõnul on nad tekitanud ka nii-öeda pop-up-kontoreid. "Näiteks Sillamäel ja Kiviõlis oleme avatud paar korda kuus – omavalitsused olid huvitatud ja ütlesid, et inimestel on mujal käimisega probleeme."

Veermäe on "päranduseks" saanud ka kurikuulsa SKAIS2 projekti, mille kulud on taaskord tublisti kasvanud. Postimees kirjutas esmaspäeval, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) kuulutas juba 15 miljonit eurot neelanud projekti edasisteks arendusteks välja veel 8-miljonilise maksumusega hanke ja nii on projekti kogumaksumus kasvamas juba 23 miljoni euroni.

Uus hange kuulutati välja 18. jaanuaril ning raamlepinguga otsitakse järgnevaks kolmeks aastaks arendajaid, kes hakkavad SKAIS2 baasil arendama sotsiaalkindlustuse valdkonna avalikke teenuseid ja nendega seotud töid, kirjutas Postimees. Möödunud aasta 10. aprillil sõlmitud ja senini kehtiva 10-miljonilise lepingu kohaselt loovad, arendavad ja disainivad SKAIS2 platvormi AS Nortal ja Trinidad Wiseman.

Sel teemal grilliti kolmapäeval riigikogu ees ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Reformierakondlase Liina Kersna küsimuse peale, kas kallinemine tuli ministrile üllatusena, teatas viimane, et tegu on planeeritud tegevusega, ning viitas, et nimi "SKAIS2" tuleks üldse ära unustada. "Mul on selline väike ettepanek, et SKAIS2 teema me võiksime edaspidi tituleerida kui sotsiaalsüsteemi infosüsteemi edendamiseks, infotehnoloogiliseks uueks arenduseks ja võib-olla tema sidumine kunagiste mitte nii õnnestunud hangetega võiks meil lõppeda," leidis minister.

Samuti toonitas Iva, et teatud mõttes SKAIS2 valmis ei saagi. "Julgen väita, et see süsteem ei saa mitte kunagi lõplikult valmis, vaid sellega on täpselt sama seis nagu Tallinna linnaga, arendada tuleb teda edasi," viitas minister vajadusele IT-süsteemi pidevalt ajakohastada.

Veermäe ütles, et tema prioriteet pole mitte üksnes kurikuulsa SKAIS2 infosüsteemi arendamine, vaid sotsiaalkindlustusameti kui organisatsiooni muutmine. „Kui riik otsib efektiivsust, siis see mõjub ka kodaniku moraalile positiivselt, sest nii näevad kas või ettevõtjad, et tegeletakse üldiste probleemidega,“ toonitas ta.

Nortali tegevjuhi Andre Krulli sõnul on sotisaalkaitseameti mammutprojekt SKAIS2 saanud Egon Veermäe juhtimise all reaalse ajakava, vajaliku paindlikkuse ja professionaalsed teostajad.

Teisalt märkis ta, et juba 2007. aastal alguse saanud SKAIS2 on tosin aastat hiljem endiselt veel lapsekingades. "Oleme alles pika ja ambitsioonika teekonna alguses. Näiteks 2019. aasta sügisel avatakse kodanikele uuendatud perehüvitiste teenused," tõi Krull näite.

Tema hinnangul on sotsiaalkindlustusamet professionaalne ja nõudlik klient, kellega koostöö on meeskonnale äärmiselt põnev. Seejuures ei hoidnud Krull kokku kiidusõnadega Veermäe aadressil. "Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda sedavõrd pühendunud ning kompetentseid avaliku sektori tippjuhte nagu Egon," ütles Krull. Tema sõnul on Veermäe juhtimisel sotsiaalkindlustusamet põhjalikult muutunud.

SKAIS 2 projektiga töötavad lisaks sotsiaalkindlustusametile ja Nortalile ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Trinidad Wiseman.

Seejuures pidi Veermäe tooma ametisse uut oskuslikku tööjõudu, mis on kallis.

"Eelmisel aastal tegime investeeringu ja tõime inimesed sisse, kellel on kompentents, et nad hakkaksid ehitama ja teenuse omanike arendusplaanidele sisendit andma," rääkis ta. „Ei saa öelda, et kõik seni tehtu on olnud valesti. Rõhutan, et see mis teeme, on oluline, kuid meie ees on uued väljakutsed,“ ütles Veermäe.

Veermäe toonitas selles valguses, et ametnike vähendamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid töötajad peavad tekitama rohkem lisandväärtust. „Kui sa vähendad ja sul on kehv teenus, siis on ju kõik halvasti,“ märkis Veermäe.

Ameti töös tehtud põhimõttelised muudatused on toonud Veermäe sõnul juba kasu. „Mõtestame, mida klient tahab ehk käime läbi kõik võimalikud teekonnad teenuses ja leiame viisid, kuidas tekkivaid kitsaskohti universaalse lahendusega liita,“ kirjeldas Veermäe.