Maksuamet ütleb stopp sadadele miljonitele

Summad võtavad silme eest kirjuks: maksuamet teatas, et peatas mullu 560 miljoni euro tulumaksuvabalt riigist välja viimise. „Kui need summad oleks jõutud kõik Eestist välja viia, siis oleks potentsiaalne maksukohustus olnud 140 miljonit eurot. Juba väljaviidud kasumi pealt kohustasime ettevõtteid riigieelarvesse makse tasuma 23 miljoni euro ulatuses,“ rääkis maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Martin Lehtis.

Kui suur oli valim, kust siis rikkujad välja nopiti, maksuamet ütlema ei soostu, kuid Lehtis ütles, et tavaliselt on koguvalimi puhul rikkumisi 5–10%, seega näitab tagurpidi arvutus, et kokku kontrollis maksuamet enam kui 5 miljardi euro ulatuses ettevõtete kasumit.

Kõige mahukamaks osutus möödunud aastal tabatud juhtumitest dividendi vabastusmeetodi kuritarvitamine, ühtekokku 350 miljonit eurot. Tõsi, selles kategoorias andis pea poole üksainus maksu- ja tolliameti töövõit. Millisele ettevõttele käsi ette pandi, seda amet maksusaladusele viidates ei ütle. Lihtsamalt öeldes otsitakse nendes skeemides eri maksuregulatsioonidega maid, mille vahel raha liigutades ja topeltmaksustamise vältimise reegleid ära kasutades õnnestub saada topeltmaksuvabastus.

Ernst & Youngi partner ja maksunõustaja Ranno Tingas selgitab üht Eestis nähtud võimalikku skeemi järgnevalt: Eestis asuval äriühingul on hulk jaotamata kasumit, kuid selle jaotamise ja maksude tasumise asemel ostetakse välismaalt äriühing, millel on jaotamata kasum. Kuivõrd Eesti seadused lähtuvad põhimõttest, et välismaisel tütarühingul on kasumi pealt äriühingu tulumaks makstud (mujal maailmas on valdavalt tulumaks aastakasumilt, mitte kasumi jaotamise korral nagu Eestis), siis on välismaalt võetud dividendid Eestis maksuvabad ja need võib osanikele täiendava tulumaksuta edasi maksta.

Kui maksu- ja tolliamet on selle lahti harutanud, et mingi äriühing dividendi vabastusmeetodit kuritarvitab, siis on lahendus sellele ühene: amet ütleb, et vabastus on saadud kunstlikul viisil ja tütarühingust saadud dividendid lähevad ikkagi Eestis maksustamisele.

Dividendidega mängimise osakaal, kuid mitte meetod ise, paneb Ellex Raidla vanemadvokaati Dmitri Rozenblatti isegi imestama. Tema oleks oodanud, et põhiline töö läheb ikkagi kontsernisiseste laenude püüdmisele, sest just selle augu kaudu kasumite riigist välja viimine on olnud viimastel aastatel üsna levinud ja maksumaksja jaoks ka võrdlemisi lihtne teostada.

Ta nentis, et ühel või teisel viisil Eestist raha välja laenamist või siirdehindadega mängimist praktiseerib ilmselt märkimisväärne osa siinseid väliskontserne, kuid tõsi on, et kuritarvitamist on üpris keeruline tõestada. "Meie maksusüsteemi, kus äriühingute kasumeid jooksvalt ei maksustata, on kuritarvitustega seotud probleemid sisse programmeeritud. Viimastel aastatel on seadusandja proovinud auke kinni toppida ja loonud mitmeid erandeid, kuid võimalik, et selle asemel peaks hoopis kaaluma klassikalise tulumaksusüsteemi juurde naasmist," rääkis Rozenblat, kelle hinnangul oleksid paljud ettevõtjad pigem nõus maksma jooksvalt mõistlikus määras tulumaksu, selle asemel et skeemitada kõrge 20%-lise määra vältimise nimel. Tõsi, ükski süsteem pole täiuslik ja ka klassikalisel on omad vead, näiteks oht, et kasumi väiksemana näitamise eesmärgil hakatakse raamatupidamisega trikitama.

Ka Tingas tõdeb, et kõige rohkem on tema klientidel maksuametiga kokkupuuteid just kontsernisiseste laenudega. Neid on mõlemas suunas. Kas annab emaühing Eesti tütarühingule laenu, mille puhul on intress piisavalt kõrge, et panna maksuametit küsima, kas turutingimustel saaks äriühing tegelikult laenu parematel tingimustel. Või vastupidiselt kahtlus, et raha laenatakse emaühingule liiga soodsatel tingimustel. Seega on ülimalt oluline laenuintresside turutingimustele võrreldavuse analüüs ja tehingu äriline põhjendamine

Lehtise sõnul on märke, mille puhul maksu- ja tolliamet reageerib, mitu. Võib olla arusaadav, et ettevõte oma tegevuse algusaegadel ei saakski kuskilt parema intressiga laenu kui see, mida emafirma küsib. Aga aja jooksul võib eeldada, et tagatised lähevad paremaks ja intressid peaksid samuti allapoole tulema. Siis on küsimus selles, kui pikalt laenu antakse, kas seda pikendatakse. Ja vastupidi, kui laenu antakse või mingeid tagasimakseid tehakse ikka Eesti ettevõtte potentsiaalse kasumiga samas taktis, siis on tegemist varjatud kasumieraldisega.

Erinevalt n-ö tulevikus realiseeruvatest skeemidest, kus maksuamet märku annab, et sellise plaaniga maksudest ei pääse, on varjatud kasumieraldised võimalik nimetada väljamakseks, see tähendab, et nendelt tuleb tulumaks ära maksta. Eelmisel aastal saadigi siit riigikassasse 23 miljonit eurot.

Ranno Tingase sõnul on positiivne, et Eesti maksuamet n-ö hallis alas ei asu kohe karmilt karistama, vaid pigem suunab korrektsele käitumisele, sest üldjuhul ei soovi rahvusvahelised kontsernid suurt maksuriski võtta. Seega on näiteks soovitatud intressimäära vähendamist kaks korda või üldse laenu tagasimaksmist ja selle asemel dividendimakset. "Sellise taktika tulemusena saab maksuamet raporteerida, kui palju raha tagasi tuuakse, ettevõte pääseb aga otsese maksukuluta, igas mõttes kõik osapooled võidavad," ütles ta.

Ühesõnaga põhilised vestlused käivad selle üle, kas laenuintress on aktsepteeritav, aga seegi pole must-valge. "Meil on neljaliikmeline meeskond, mis iga päev tegeleb siirdehindade põhjendamisega, otsib Euroopast võrreldavaid andmeid," ütles Tingas. Tema kogemuse järgi on võimalik põhjendada isegi emaühingule antud laenuintressi, mis on negatiivne (näiteks kui konkreetses riigis maksab emaühing ise negatiivset intressi).

Emaühingule antava laenuga sarnane juhtum on kontsernikonto. Eesti tütarühingu raha hoidmine ühisel pangakontol Eestist väljas on laialdaselt kasutusel ning sellisel juhul tekib küsimus, kas siinse maksusüsteemi tõttu on võimalik käibevahenditeks anda laenu igavesti ja piiramatul määral. Ärilisi põhjendusi selleks on samal ajal rohkem kui küll.

"Eesti tütarühingul ei pruugigi Eestis oma kontot olla, selle puudumisega võidakse juhtida geograafilist riski, ikkagi Ida-Euroopa, või juhtkonna riski, pangariski ja nii edasi. Kontsernikontol ei pruugi olla üldse maksunduslikku eesmärki," ütleb Tingas, kuid möönab, et Eesti äriühingu tulumaksu süsteemi tõttu tekib maksueelis siiski – kui raha liigub Eesti äriühingust kontserni, siis pole enam otsest põhjust dividende jaotada.

Maksu- ja tolliamet kontsernikontot päris tasuta raha allikana ei näe. Lehtise sõnul vaadatakse selle juures, kas raha liigub ainult kontsernikontole või ikkagi edasi-tagasi, ja seda, kui kauaks see sinna jääb: kui enam kui aasta, siis tekib samuti kahtlus. Lõpeks eeldab amet, et kui raha jääb kuhugi kauemaks, siis peaks ta olema näiteks tähtajalisel hoiusel või leidnud mõne muu sellise kasutusviisi, mille pealt Eesti tütarfirma saab ikkagi intressi.

Lõpuks tekib küsimus, kas maksu- ja tolliamet ei ole lihtsalt liiga leebe kasumi väljaviimise skeemide sulgemisel. Tingas ütleb, et riigile ei tahaks liiga teha, aga maksu- ja tolliamet on Eestis meeldivalt sõbralik. Ta tõdes, et lõpuks on see valikute küsimus, kas parem on elada riigis, kus maksuamet on sõbralik, või sellises nagu Soome või Läti, kus iga väiksema asja eest võidakse kohe trahv määrata.

Kui skeemid palutakse ära lõpetada, siis võib tekkida ka karistamatuse tunne: jääd vahele, ei juhtu suurt, kui ei jää, siis ei juhtu midagi. Dmitri Rozenblat nendib, et karistamatuse tunne ei ole siiski iseloomulik mitte ainult Eesti maksuvaldkonnale, vaid Eesti õiguslikule tegelikkusele üldisemalt.

Maksu- ja tolliamet omalt poolt leiab pisut enesekindlamalt, et lõpuni "raha lauale ei jää". "Õigusselguse saabumisel kaob see raha laualt kiirelt. Selle selguse saavutamine võtab aga paratamatult oma aja, sest muu hulgas tuleb ka kolm astet kohut läbi käia," ütleb Martin Lehis.

Lisaks ütleb Lehtis, et üldise ärikeskkonna parandamisel on suurem mõju kui pideval kohtus vaidlemisel. Korduvaid n-ö külalisi maksuametil ei ole, kellega korra on mõne skeemi lubamatus üle räägitud, need sama asjaga vahele ei jää. Jutt käib siinkohal kasumi väljavõtmise n-ö poolhallidest-poolvalgetest toonidest. Selles, et konkreetselt maksupettustega tegeleb amet hoopis resoluutsemalt, nõustuvad kõik.

Tingas tõdes, et pehmemaid meetodeid kasutades on maksuamet samas palju saavutanud. "Kui maksumaksja parandab soovituse peale ise maksudeklaratsioonid ära, siis on võit kõigile. Kui minna klassikalise revisjoni peale, kirjutada 15 lehekülge maksuotsust, siis saab kohtus seda vaielda kaks-kolm aastat ja on ebaselge, kuidas see kõik lõpeb," ütles ta.

Euroopa eri riikide regulatsioonide erinevused ei ole jäänud ELi seadusandjatele märkamatuks, suurte tehnoloogiahiidude maksuskeemide pidurdamiseks on oodata ka riburada uusi direktiive, mis võitlust ühtlase maksukuulekuse eest peaksid hõlbustama.

Eestiski võeti uuest aastast vastu ELi direktiiv ATAD (Anti-Tax-Avoidance Directive, maksude vältimise tõkestamise direktiiv), mis on suunatud näiteks kunstlike valdusfirmade struktuuride vastu ning just nimelt välismaiste kasumite topeltmaksuvabastuste tõkestamiseks.

Direktiivi mõju Eestis toimuvale ei ole veel n-ö lahti vaieldud, kuid praegu jääb arvamusi seinast seina. Dmitri Rozenblat ei arva, et uus direktiiv suuremat muudaks kas või kontsernilaenudes. Võib-olla hakatakse seda peenemalt ja ettevaatlikumalt tegema, dokumentatsiooni parandama ja need, kellel on karta mainekahju – näiteks börsiettevõtted – mõtlevad tõsisemalt järele. Küll muutub ebamugavamaks dividendide vabastusmeetodi kasutamine ja siin võivad tema hinnangul kuritarvitused väheneda.

Ranno Tingas samuti suurt muutust ei oota, kuid märgib, et sellega läheb maksuametnike elu mõnevõrra lihtsamaks: kui varem tuli skeemide puhul tõestada tahtlus, siis nüüd pole seda enam teha vaja – kui tegemist on maksueelisega, millel usutavat äriloogikat ei ole, siis maksuametil on võimalus vaadata sellisest tehingust või struktuurist läbi.

Martin Lehtis tõdeb, et tahtluse tõestamise paragrahvi enam ei ole, kuid mingit suuremat muutust ta sellega konkreetselt ei oota, amet jätkab tööd oma senise tava järgi.