Väetisemüüjad uue seaduse peale pahased

Täpsemalt on tegu väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mis, nagu nimest näha, on kahetise eesmärgiga – esiteks peaks see aitama väetiste turgu ja järelevalvet sisuliselt paremini korrastada, teiseks aga ka tooma riigieelarvesse rohkem raha.

Seaduse esialgne versioon oleks aga järsult tõstnud paljude väiksemate väetisemüüjate kulusid. Nimelt oli ministeeriumil plaanis minna väetiste kogusepõhiselt riigilõivusüsteemilt üle nimetuspõhisele süsteemile. Kava oleks löönud just nende väiksemate firmade pihta, kelle turustatavad kogused on kilogrammides mõõdetuna suhteliselt väikesed, kuid erinevate toodete hulk suur.

Tuleb tõdeda, et seni on väiksemad firmad lõivu tasunud äärmiselt vähe. Nii on kujunenud üsna absurdne olukord, kus ligi veerand lõivust saadavast rahast kulub lõivu maksmise kontrolliks. Näiteks rääkis Innotrade Group OÜ tootmisjuht Eneli Käger, et nemad on seni maksnud "naeruväärselt väikest" riigilõivu. "2017. aastal maksime riigile kilopõhiselt 2 eurot ja 7 senti. Ilmselgelt naeruväärselt väike, ei kannata mingisugust kriitikat," tõdes ta. Ministeeriumi esialgse kava rakendudes oleks ettevõte pidanud aga hoobilt ligi 600 korda kõrgemat lõivu maksma.

Pärast oktoobris Innotrade Groupi, Horticom OÜ ning EVEA esindajatelt tagasiside saamist läks ministeerium kompromissile. Kui esialgu oli plaanis kõiki nii-öelda ühe vitsaga lüüa – rakendunud oleks lõiv 65 eurot igalt väetise nimetuselt – siis uue kava kohaselt eristatakse suuremaid ja väiksemaid pakendeid. "Väikepakend on mahuga kuni 25 kilo, mis peaks katma enamiku jaemüügist, ning sellele rakendub oluliselt madalam riigilõivu määr. See on koht, kus ministeerium tõele au andes ei saanud piisavalt head pilti sektorist. Meie algne eelnõu oleks toonud tõesti ebaproportsionaalselt suure hinnatõusu," möönis maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Ta märkis, et mõistab ettevõtjaid – kuna seni on makstud väga vähe, on protest kõrgema lõivu vastu arusaadav. "Ma ise võitleksin ka," sõnas Suu.

EVEA saatis aga läinud nädala lõpul välja pressiteate, kus nimetas kompromissi vaid "kosmeetiliseks" ja manitses menetlusele pidurit tõmbama. "Tõenäoliselt on eelnõuga kiirustamine ajendatud riigikogu käesoleva koosseisu volituste peatsest lõppemisest. Teatavasti kukuvad pooleliolevad eelnõud menetlusest välja,“ kommenteeris EVEA volikogu liige ja jurist, töökeskkonna konsultant Ille Nakurt-Murumaa.

EVEA näeb probleemina ka halduskoormuse tõusu. Nimelt tuleb edaspidi väetisregistrisse kanda ka need Eestisse toodud väetised, mis pärinevad Euroopa Liidu riikidest – varem tuli registreerida vaid kolmandatest riikidest toodud väetised. Eesmärk on, et ministeeriumil oleks ülevaade sellest, mis turul toimub.

Suu tunnistas, et ka siin tegi ministeerium esialgu valearvestuse. Nimelt tuuakse Eestisse EList oluliselt rohkem väetisi, kui arvati. "See on üks peamine koht, kus oli meiepoolne möödaminek," märkis Suu. Kui algselt räägiti eelnõu seletuskirjas 22 käitlejast ja 50 erinevast väetise nimetusest, siis tegelikkuses on neid vastavalt suurusjärgus 40 ja 1000. "Päris täpset numbrit ei oskagi öelda, statistika on selles osas lünklik, aga tegi korraliku hüppe," sõnas Suu.

Ometi leidis ta, et kokkuvõttes ei peaks ettevõtjate halduskoormus märgatavalt tõusma. Kuna registreerida tuleb suurem hulk väetisi, siis selle arvel tuleb tõesti koormust juurde – registrikanded on vaja üks kord aastas ära teha. Samas kaob aga näiteks kohustus kaks korda aastas riigile müüdavate väetiste kogustest raporteerida. "Summa summarum on koormus sama," leidis Suu.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2020, esimesed maksed peaks ettevõtjad riigile tegema sama aasta 10. jaanuariks.