Eestis on maksud maavarade kaevandamiselt naaberriikidest kõrgemad ja pärsivad ettevõtete konkurentsivõimet Lõuna-Eestis.
- Liiva kaevandamisel on Läti ettevõtted osutunud konkurentsivõimelisemaks. Foto: Andras Kralla
"Praegused kaevandamisõiguse tasu määrad viinud olukorrani, kus Lõuna-Eesti objektidele tuuakse liiva ja kruusa Lätist, mille tõttu kahanevad Eesti poole ettevõtjate võimalused töö tegemiseks ning riik jääb ilma kaevandamisõiguse tasust," kirjutasid ehitusmaterjalide ja mäetööstuse sektoriliidud rahandusministrile.
Piirialadel on konkureerimise pea võimatuks muutnud kaevandamisõiguse tasud, Eestis tuleb liiva puhul maksta Lätist 4,3 korda rohkem, ehituslubajakivi eest 8,4 korda rohkem ning ehitusdolomiidi eest 11,2 korda rohkem. Liidud viitavad ka asjaolule, et Soomes puudub sarnane riiklik tasu või maks sootuks.
Ettevõtlusliitude sõnul tõuseb Eestis kaevandamisõiguse tasu kuskil 5 protsenti aastas, selle asemel tahetakse põlevkivi maksustamisega sarnast skeemi – põlevkivi kaevandamisõiguse tasud sõltuvad kütteõli maailmaturu hindadest.
"Põlevkivi kaevandamistasudega on tegeldud ja me näeme, kuidas tänu põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära arvestamise uutele alustele on põlevkivitööstus saanud tugeva positiivse süsti," kirjutasid liidud.
Kui põlevkivi kaevandamistasude süsteemi uuendamise esimene samm oli Ernst&Youngi tehtud uuring, siis on majandusministeeriumil ettepanek teha ka analoogne ehitusmaavarade kaevandamisõigust käsitlev uuring. See uuring looks eeldused jõuda nii riiki kui ka ettevõtjaid rahuldava lahenduseni ka ehitusmaavarade kaevandamise maksustamisel, mis arvestaks majanduslikku situatsiooni.
Seotud lood
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.