Danske kaotab õiguse Eestis tegutseda

„Agoonia lõpeb,“ kommenteeris anonüümseks jääda soovinud panga endine töötaja, kelle sõnul on ta ekskolleegidega suheldes aru saanud, et töö Tallinnas asuvas kontoris sisuliselt seisab. „Inimesed lihtsalt istuvad.“

Uut tööd on tema arvates aga kõigil Danske varasematel töötajatel raske leida, ka nendel, kes pole välispanganduses töötanud. Danske Eesti harus töötab 238 inimest.

Taanlastele tähendab filiaali sulgemine panga ekstöötaja hinnangul kergendust – pääsemist tüütust ja probleemsest Balti harust, millele on lihtne süüd veeretada.

"Liiga vähe ja liiga hilja," ütles Danske rahapesu uurimist tagant ajanud investor Bill Browder. "Tõeline probleem on Taani juhid."

Uudis Danske Eesti haru tegevuse keelamisest jõudis avalikkuse ette täna lõuna ajal, pressikonverentsi täpsema infoga andis ­finantsinspektsioon kell 14.

Enne finantsinspektsiooni pressikonverentsi oli Danske Eesti Tallinna pangakontori haudvaikses fuajees mõni üksik klient, kes teenindamist ootas. Üks neist kehitas panga sulgemise info peale õlgu ja ütles, et temal on veel kolm aastat Danske Bankile pangalaenu maksta. Küsimuse peale, mis tema pangalaenust edasi saab, vastas ta, et ei tea. “Aga kas Teie teate?” küsis ta ajakirjanikult vastu.

Pressikonverentsil ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, et panga tegevuse lõpetamine ei tähenda, et pank võiks laenulepinguid lihtsalt üles öelda ja raha tagasi nõuda. Danske Bank peab alates eilsest 20 päeva jooksul esitama finantsinspektsioonile tegevuskava filiaali sulgemiseks Eestis.

Finantsinspektsioon märkis, et jälgib filiaali likvideerimise protsessi väga tähelepanelikult. Näiteks selleks, et klientide huvid oleksid kaitstud, otsustas inspektsioon tagada pangale seatud kohustused sunni­rahaga. “Ettekirjutuse rikkumise korral tuleb pangal tasuda 100 000 eurot päevas iga rikkumise eest kuni täitmiseni, kuid mitte kokku rohkem kui 10 protsenti kogu Danske Banki aastasest netokäibest,” märkis Kessler.

Kessler rääkis pressikonverentsil, et Danske Bank rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. “Lisaks eksitas Danske Bank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust.”

Tema sõnul on Danske Eestis külalisena ebaviisakalt käitunud. “Tegemist on etteheitega pangale, ja see etteheide on saanud ettekirjutuse vormi: mine ära,” ütles ta. Danske Banki rikkumiste tegelik ulatus selgus tema sõnul 2018. aasta sügisel Danske Banki tellitud põhjalikest siseuurimise raportitest, mille pank koostas avalikkuse survel.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb Danske Banki aastatepikkusele olulistele rikkumistele ning Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse lammutamisele anda üheselt hukkamõistev hinnang, mida vaid teatud määral leevendab panga poolt oma rikkumiste tunnistamine, kuigi ka see sai alguse avalikkuse survest.

Kessler ütles, et ta ei tahaks anda Taani kolleegidele soovitusi ja näpunäiteid, aga lugedes asjaolusid, vaadeldes kogu Danske ümber toimunut kogumis, siis on finantsinspektsioonil mulje, et päritolujärelevalve on kohelnud seda panka siidkinnastes. “Las nad teevad oma otsused ise. Meie teeme siin oma otsused, Taani ühiskond las teeb oma otsused ise,” ütles ta.

Pärast finantsinspektsiooni otsuse avalikustamist teatas Danske Bank börsile, et lõpetab tegevuse kõigis Baltimaades ja ka Venemaal.

Danske interim-juhi Jesper Nielseni sõnul on finantsinspektsiooni otsus mõistetav. “Meil on kahju lahkuda sellistel asjaoludel ja lõpetame tegevuse, nagu Eesti finantsinspektsioon seda soovib,” ütles Nielsen. Tema sõnul keskendub Danske nüüd põhiturule Skandinaavia riikides, kusjuures selline suund võeti tema sõnul juba aastate eest. "Tegevuse lõpetamine Balti riikides ja Venemaal on kooskõlas meie strateegiaga. Koostöös vajalike institutsioonidega tagame, et meie klientide ja töötajate parimad huvid oleksid tagatud," kinnitas Nielsen börsiteates. Samas jätkab tegevust administratiivseid kohustusi täitev Danske esindus Leedus.

Danske Banki aktsia hind kukkus täna pärast kella 12 kauplemispäeva algusega võrreldes üle 1%. Danske Banki aktsia maksis pärastlõunase seisuga ligi 125 Taani krooni ehk veidi alla 17 euro.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et viimase aja sündmused on jätnud suure jälje Eestile. „See on meid suunanud rakendama programmi, mida nimetame majas sees Ortoks. Selle programmi raames oleme kohtunud ja kohtume iga Eestis tegutseva krediidiasutusega eraldi, iga tippjuhiga eraldi,“ rääkis ta ja täpsustas, et teemadeks on, millised on rahapesu riskid pangas, millised on kliendid ja miks just sellised.

„Need on olnud viljakad vestlused. Võib öelda, et pilt on võrreldes minevikuga parem. Osadel on riske, siin ei maksa keerutada. On riske, aga suuremal osal Eesti pangandussektorist need ei ole võrreldavad minevikuga. Pangad on olnud enamikus jaos väga tublid. Esimese ringi olema varsti lõpetamas, siis asume teisele ringile. Alustame pehmelt. Kui ei ole adekvaatset reaktsiooni, siis lõpuks jõuame selleni, et saadame pingile puhkama,“ ütles ta.

Kessler kirjeldas, et alates 2014. aastast, kui Finantsinspektsioonis astus ametisse uus juhatus, kaardistasid nad ära riskid Eesti finantsturul. Üks neist oli rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. „Sellest hetkest oleme rakendanud oma ressursse, et tegeleda selle riskiga. Alates 2016. aastast on see on meil strateegia osa. 2019. aastast on meil uus strateegia, ka seal on see kirjas,“ ütles ta.

Kessler märkis, et finantsinspektsiooni meelest on Taani järelevalve panka kohelnud siidikinnastes. "Finantsinspektsioonil on õigus sellele loodetavasti erandlikule juhtumile panna lõplik punkt,“ sõnas ta, lisades, et ka minevikus reageeris finantsinspektsioon Eesti ja Taani riigi asutustest ainsana Danske Banki tegevusele ning sundis panka 2015. aastal toonaste tõendite valguses loobuma mitteresidentide ärist Eestis.

Danske Eesti üksusest liikus aastatel 2007–2015 läbi mitusada miljardit eurot kahtlase väärtusega raha. Juhtumi kohta on avanud uurimise Taani ja Eesti prokuratuur. Lisaks on pank uurimise all USAs.

Detsembris peeti Eestis kinni ka kümme Danske endist töötajat, kes töötasid privaat- ja välispanganduse üksuses, seehulgas nii kliendihaldurid kui ka selle divisjoni juht Juri Kidjajev. Kõne all on kaks konkreetset rahapesuliini, üks puudutab Gruusiat, teine Aserbaidžaani. Gruusias pandi toime kelmus ja Aserbaidžaanis maksukuritegu, mille kuritegelik raha oli vaja seaduslikuks muuta. Raha on pestud umbkaudu 300 miljonit.

Peatati kõik Versobanki tehingud ja toimingud, samuti väljamaksed hoiustajatele ja teistele kreeditoridele.

Finantsinspektsioon tuvastas aastatel 2015–2017 Versobanki kontrollides, et pank rikub seadusest tulenevaid nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, samuti teenuste osutamise nõudeid Euroopa Liidu teistes liikmesriikides.

Rikkumised olid süsteemsed ja pikaaegsed ning pank ei likvideerinud neid täies ulatuses ka pärast inspektsiooni sekkumist.

„Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamine on selge märguanne, et Eesti ei talu seadusrikkumisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas,“ ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler toona.

„Versobank oma 5600 kliendiga, kellest ainult 2000 on Eesti residendid, on siinse turu üks väiksemaid krediidiasutusi ning tema sulgemine ei põhjusta negatiivse mõju edasikandumist Eesti finantssüsteemile. Seetõttu ei algatatud panga suhtes ka saneerimismenetlust. Hoiustajate nõuete rahuldamiseks on Versobankil piisavalt varasid,“ lisas Kessler.