Ministeerium relvahanget uurima ei hakka

"Ministeerium selgitas, et kuna rikkumist polnud veel toimunud (hankija ei olnud veel jõudnud teha otsust osta uuema generatsiooni LR2 tüüpi tankitõrjerakette), siis polnud ka alust järelevalvemenetluse algatamiseks," kommenteeris hanketulemuse pärast ministeeriumi poole pöördunud Euroopa relvatootja MBDA Eesti esindaja Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal.

MBDA tegi veebruari algul rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles taotleti järelevalvemenetluse algatamist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) pikamaa tankitõrjesüsteemi riigihanke kohta. Hankel mitte osalenud MBDA hinnangul oli hange selgelt suunatud ühele pakkujale, välistades teistel ettevõtjatel reaalse konkureerimise võimaluse.

Küll aga rõhutas Lätt, et rahandusministeerium oli öelnud, et eriti taunitav on läbirääkimiste käigus riigihanke alusdokumentide muutmine nii, et muudatuse tulemusena oleks võinud muutuda riigihankes pakkumuste esitamisest huvitatud olnud ettevõtjate ring, kuna see kahjustab riigihankeseaduses sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid.

Ühtlasi ütles Läti hinnangul rahandusministeerium oma vastuses selgelt, et nõustub teate esitajaga osas, milles viimane väidab, et riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, mis võimaldaks raketi LR asendada raketiga LR2.

Riigi esindajad PwC Legali tõlgendusega rahule ei jäänud. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja Estella Põllu ütles Delfile, et rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve juhtis järelevalvemenetlust alustamata jättes hankija tähelepanu asjaoludele, mida tuleb arvestada hankega edasi minemisel. See aga ei tähenda, et ministeerium taunib RKIKi korraldatud tankitõrjesüsteemi riigihanke korraldust.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kinnitas, et on tankitõrjehanget korraldades järginud rangelt seadust, ja lükkas ümber hankes osalemisest loobunud relvatootja MBDA väited, nagu olnuks relvasüsteemi valimise ainsaks kriteeriumiks hind või oleks hindamisel oleva EuroSpike'i pakutava süsteemi kujul tegemist kehva relvasüsteemiga.

Eksitav on RKIKi kommunikatsioonijuhi Ingrid Mühlingi sõnul ka arutelu laskemoona ehk rakettide ostu üle, sest hanke objekt on relvasüsteem, mitte laskemoon LR või selle uuem versioon LR2. "Väited, et Spike on kehv relvasüsteem ja tegemist on vanarauaga, on samuti eksitavad ning paljasõnalised," vahendas Delfi.

MBDA hinnangul on juhtum tegelikult lihtne: RKIK korraldas hinnapõhise hanke, millega sisuliselt välistas lisaks MBDA-le ka mitu teist tootjat, kes pakuvad uuema generatsiooni relvastust ning seega ei saanud hinnapõhises konkurentsis osaleda. Seejärel oli RKIKi eesmärk muuta hankemenetluse läbirääkimiste käigus hanketingimusi nii, et ta saaks osta ühelt eelistatud tootjalt (Eurospike) nende uuema põlvkonna relvastust väljaspool konkurentsi.

MBDA ei osalenud Läti sõnul vaidlusalusel hankel, sest 20 aastat uuema tehnoloogia võimekus peegeldub ka selle hinnas. Ilmselgelt puudus eduväljavaade. Küll aga oleks MBDA kindlasti huvitatud osalemisest reaalset konkurentsi tagavate tingimustega hankel, kus Eesti riik hangib endale tänapäevast uuema generatsiooni relvastust. Võttes arvesse rahandusministeeriumi seisukohti, ei näe MBDA, kuidas saaks RKIK osta vaidlusaluse hanke raames Eurospike'i uuema generatsiooni LR2 rakette. MBDA loodab, et kui Eesti riigil peaks selline huvi olema, siis korraldatakse selleks uus ja ausat konkurentsi soosiv riigihange, millel MBDA kindlasti ka osaleks.