HKScani kohtuasi kui kuum kartul

Anonüümse allika sõnul võib viivituse põhjus peituda riigikogu valimistes ja selles, et selle aasta sügisel saab täis Perlingi ametiaeg. Riigi peaprokuröri nimetab viieks aastaks ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Uue peaprokuröri väljavalimine on uue valitsuse üks olulisi personaliotsuseid.

Prokuratuurist kinnitati, et on alusetu spekuleerida, justkui oleks selle kriminaalasja veebruaris kohtusse mitte jõudmine seotud valimistega. „See läheb kohtusse niipea, kui menetlust juhtiv prokurör on jõudnud materjalidega tutvuda,“ lausus Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask.

Lavly Perling ütles uuesti kandideerimise kohta, et hetkel keskendub ta riigi peaprokurörina praeguse ametiaja kohustuste täitmisele.

Prokuratuuri väitel on prokuröri vahetamise põhjus see, et uurimist juhtinud Stella Veber teatas veebruari alguses, et lahkub ametikohalt. Eesti advokatuuri veebisaidi kohaselt on Veber advokatuuri liige alates 19. märtsist ning ta asub tööle advokaadibüroos Tehver & Partnerid.

Veberi advokaadina tööle asumise ajastus oli prokuratuuri jaoks üllatus, ütles Kask.

Veberi lahkumisest kirjutas 13. veebruaril ka Eesti Ekspress. 18 aastat prokurörina töötanud Veber tunnistas väljaandele, et käes on aeg proovida uusi väljakutseid. „Kohtus võistlemine mulle väga meeldib. Loodan, et saan seda teha ka edaspidi, kuigi teisel poolel,“ ütles Veber väljaandele.

Äripäevale saabunud info kohaselt oli HKScani süüdistusakt Veberil kohtule esitamiseks juba valmis. Siis aga otsustanud prokuratuur järsku, et see jäetakse kohtule esitamata. Prokuratuur süüasja valmisolekut ei kinnita. Kask ütles, et „süüdistusakti koostamine antud kriminaalasjas on lõpusirgel.“

Prokuratuur selgitas, et kuna advokatuur ja advokaadibüroo, kus Stella Veber tööle asub, kajastasid teda lühiajaliselt juba advokaadina, oli kriminaalasja sisulise ja näilise objektiivsuse tagamiseks vajalik, et süüdistusakti üldmenetluses kohtusse saadetavas asjas, kus omavahel võistlevadki advokaat ja prokurör, allkirjastab prokurör, keda ei eksponeerita samal ajal vandeadvokaadina. „Seetõttu asusimegi seisukohale, et kohtueelse menetluse peaks lõpule viima teine prokurör,“ kinnitas Kask.

Kask lisas, et samuti on oluline, et prokuratuuri seisukoht oleks üks nii kriminaalasja kohtusse saatmisel kui ka riikliku süüdistuse esindamisel kohtus. Selleks on vajalik, et prokurör, kes asub esindama süüdistust kohtus, kinnitaks süüdistuse kontseptsiooni, struktuuri ja etteheidete sobivust.

Nüüd on HKScani süüasja uus prokurör Martin Tuulik, kes aga kandideerib kohtunikuks. Kui tal see õnnestub, siis peab prokuratuur leidma HKScani kriminaalasjale uue prokuröri. Prokuratuur kinnitas, et HKScani kriminaalasjas kohtuasi prokuröride vahetuse tõttu venima ei jää.

Martin Tuulik on Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör. Näiteks on ta prokurör ka Oliver Kruuda väidetava maksupettuse kriminaalasjas.

Tuuliku puhul on aga märkimisväärne, et ta kandideerib kohtunikuks. Kask kinnitas, et prokuratuurile on see teada. „Hetkel töötab ta siiski prokurörina ning tema menetlusse anti kõnealune kriminaalasi, arvestades tema kompetentsi keeruliste majanduskuritegude menetlemisel,“ vastas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas küsimusele, miks valiti HKScani asjus prokuröriks inimene, kes tahab sellelt ametikohalt lahkuda.

Kask ütles, et kindlasti tagab prokuratuur selles kriminaalasjas süüdistuse ka siis, kui Martin Tuulik peaks ametit vahetama.

„Prokuratuur teeb omalt pool kõik selleks, et kohtumenetlus prokuröride vahetuse tõttu ei peatuks ega veniks,“ kinnitas Kask. Ta lisas, et prokuratuur saadab süüdistuse kohtusse kohe, kui uus prokurör on end kriminaalasja materjalidega kurssi viinud ning on vajadusel süüdistusakti täiendanud ja täpsustanud.

HKScani kohtuasjas Mati Tuvi kaitsja Karoliina Kõrgesaar tunnistas, et ei teadnud, et Martin Tuulik kandideerib kohtunikuks. „Meile on teada, et prokurör on vahetunud ja menetlus jätkub. Loodame, et asja menetletakse vastavalt seadusele ja õiges tempos. Loomulikult on kliendi soov, et tema hinnangul põhjendamatud menetlused lõppeksid,“ kommenteeris Kõrgesaar.

Küsimusele, kas prokuröride vahetamine võiks kriminaalasja pikemaks venitada, ütles Kõrgesaar, et tema hinnangul Tuuliku võimalik lahkumine menetlust ei venita. „Kui juhtub, et Tuulik ära läheb, siis määratakse uus prokurör, mis on täiesti tavapärane.“ kommenteeris Kõrgesaar.

Kohtuasja venimist ei usu ka Teet Soormi kaitsja Küllike Namm.

Lisaks peeti sama kriminaalmenetluse raames kinni veel üks inimene, keda on alust kahtlustada Soormi ja Tuvi kuritegudele kaasaaitamises.

Toona kommenteeris prokuröriametit pidanud Stella Veber, et seni kogutud tõendite järgi on alust Soormi ja Tuvi kahtlustada ettevõttele kahjulike tehingute tegemise teel usalduse kuritarvitamises ning kokku ligi pooleteise miljoni euro omastamises ja samas ulatuses rahapesus.

HKScani kohtuasjaga on seotud kolm hagi. HKScan koos tütarfirmaga Rakvere Farmid nõuavad Soormilt Harju maakohtus kolmes hagis kokku üle 4,8 miljoni euro.

Esimene hagi puudutab boonussüsteemi. Rakvere Farmide hinnangul on Soorm ja Tuvi tasunud endale väljateenitud aastaboonuseid tehes nimetatud makseid OÜ Laventra esitatud teenusearvete alusel olukorras, kus see firma käsunduslepingu alusel mingeid teenuseid ei osutanud. Hagi kohaselt Rakvere Farmide nõukogu aastaboonuste maksmist ei otsustanud ning seetõttu on väljamaksed tehtud õigusliku aluseta ning Soorm ja Tuvi on juhatuse liikmena omastanud tööandja vara OÜ-le Laventra tehtud maksete kaudu.

OÜ Lavrenta hilisem ärinimi oli Harmel Invest OÜ. 19. veebruari seisuga on ettevõte äriregistrist kustutatud.

Teine hagi puudutab rendilepinguid. Rakvere Farmid leiavad, et Soorm ja Tuvi andsid juhatuse liikmena ettevõttele kuuluvaid kinnisasju pikaajalisele rendile ettevõtetele Saimre ja Saimre Viljakasvatus. Rakvere Farmide väitel on Soormil ja Tuvil nendes osaühingutes varjatud osalus. Rakvere Farmid väidavad, et neis lepingutes on põllumaade renditasu turuhinnast mitu korda madalam. Samuti oleksid Soorm ja Tuvi juhatuse liikmena saanud Rakvere Farmide sõnul kahjulikud rendilepingud igal ajal üles öelda, kuid ei teinud seda.

Kolmas hagi on seotud garantiikirjadega. HKScan Estonia hinnangul on Soorm tekitanud ettevõttele kahju sellega, et allkirjastas Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi nimel 2014. aasta 29. jaanuarist kuni sama aasta 27. märtsini kolm garantiikirja. Nende garantiikirjadega garanteerib HKScan Estonia ettevõtete Ovolex OÜ, Nurkse Seafarm OÜ ja Raikküla Seakasvatus OÜ kohustusi kokku enam kui 2,5 miljonit eurot.