Nordea kohale kogunevad tumedad pilved, aktsia kukkus

Aktsia kukkus täna uudise peale üle 6 protsendi, praeguseks on aktsia pisut taastunud: kukkumise protsent päevaga on hetkel 3,4 ja aktsia maksab 7,72 eurot. Eelmise aasta alguses maksis aktsia ligi 10 eurot.

Reuters vahendab Yle teadet, mille järgi on suurest andmelekkest selgunud, et Nordea kaudu on liikunud sadade miljonite eurode ulatuses kahtlast päritolu raha. Yle avaldab detailid täna õhtul erisaates. Reuters püüdis saada kommentaari ka Nordeast, kuid pank keeldus, märkides, et annab infot hiljem. Nordea juht Casper von Koskull annab intervjuu Soome televisioonis pärast õhtuse erisaate lõppu.

Eelmise aasta oktoobris tõi Bill Browder avalikkuse ette dokumendid, millest selgus, et Nordea on eiranud rahapesu tõkestamise reegleid. Bill Browder, kes ajab Hermitage Capital Management fondist välja petetud 230 miljoni dollari jälgi, väitis 29 lehekülje pikkuses rahapesuteates, et miljonid dollarid käisid läbi 365 Nordea pangas registreeritud konto. Toona ütles pank, et töötab tihedalt vastavate ametiasutustega ja on kõikidest kahtlust äratavatest ülekannetest teada andnud.

Väidetava rahapesu korraldajaks arvatakse kuritegelikku gruppi, mille varjunimi on Kljuev Organised Crime Group. Dagens Industri andmetel on see grupp kasutanud raha liigutamiseks ka Danske Banki Eesti üksust ja Leedu Union Banki.

Jaanuaris rääkis Browder, et kui Põhjala riigid ei algata Nordea vastu uurimist, kavatseb ta pöörduda USA poole. Sealt saab ta enda sõnul kindlasti abi Nordea korrespondentpankade kaudu, et näha raha liikumist. Samal viisil on Browder varemgi leidnud osa liikunud mustast rahast, mis läbis New Yorgi korrespondentpanku, rääkis ta. „Me ei ole veel vastu seina jooksnud,“ rõhutas ta. Nordea riskijuht Julie Galbo ütles siis, et kui Browder leiab uut infot, on neil hea meel seda näha.

Nordea rahapesukahtlustel on juba pikem ajalugu. Taani finantsjärelevalve viis 2015. aasta juunis läbi hindamise, kuidas Nordea Taani harus on korraldatud rahapesu tõkestamiseks kehtestatud korra järgimine ja leidis mitmeid puudusi. 2016. aasta suvel andis finantsjärelevalve asja prokuratuurile üle täiendavaks uurimiseks. Nordea kontserni juht Casper vor Koskull ütles toona, et pank oli alahinnanud seaduse täitmise keerukust ja ajakulu, mis selleks vajalik, kirjutas agentuur Bloomberg.

Teistest Põhjala pankadest on praegu uurimise all ka Danske ja Swedbank. Taani suurim pank Danske on uurimise all kokku viies riigis ja kahtlustatakse, et panga kaudu on lubatud liikuda rohkem kui 200 miljardil eurol kahtlase päritoluga rahal. Raha on tulnud Venemaalt, endistest Nõukogude Liidu riikidest jm ning käinud läbi Danske Eesti haru.

Swedbanki uurivad Eesti ja Rootsi regulaatorid. Veebruaris jõudis avalikkuse ette info, et 3,8 miljardi euro ulatuses kahtlast raha on aastatel 2007-2015 puhtaks pestud ka Swedbanki Balti kontodel.