OECD langetas tuntavalt eurotsooni majandusprognoosi

Organisatsiooni andmeil kasvab eurotsooni majandus sel aastal 1% ning järgmisel aastal 1,2%. Novembris oli OECD ennustus oluliselt optimistlikum: toona prognoositi selleks aastaks kasvu 1,8% ning järgmiseks aastaks 1,6% juurde.

OECD on kärpinud maailma kõigi suuremate majanduste prognoose, ent üks suuremaid kärpeid on tabanud Saksamaa majandust, mis peaks kasvama sel aastal vaid 0,7% ning järgmisel aastal 1,1%. Veel kesisemad on lood Itaaliaga, mille majandus peaks langusesse pöörama.

Eurotsooni riikide majandus mõjutab ka maailmamajandust. OECD hinnangul peaks maailmamajandus kasvama uuel aastal 3,3% ning 2020. aastal 3,4%. Võrdluseks, Maailmapank teatas jaanuaris, et globaalne majanduskasv jääb tänavu 2,9% juurde.

OECD peaökonomist Laurence Boone tõdes, et eurotsooni nõrk väljavaade tuleneb suuresti sellest, et globaalne kaubandus on tugeva surve all ning ka investeeringud on vähenenud. Ekspordi kasv on aga eurotsooni riikidele väga oluline ning see kukkus aasta lõpuks suisa nulli.

Boone’i hinnangul on USA ja Hiina kaubanduskõnelused pakkunud praegusele olukorrale veidi leevendust, samas tuleb arvestada, et pinged kahe riigi vahel on oluliselt suuremad ja sügavamad kui need küsimused, mida praegu arutatakse.

Kolmapäeval avalikuks saanud majandusprognoos on eriti oluline, sest neljapäeval toimub Euroopa Keskpanga nõukogu kohtumine, mille tulemusena võib üsna kindlalt väita, et ka keskpank kärbib selle aasta majandusprognoosi.

Kuigi paistab, et OECD maalib eurotsooni majandusest üpris sünge pildi, usuvad mõned analüütikud, et eurotsooni majanduse üks kesksemaid riike ehk Saksamaa tuleb hiljutisest aeglustumisest välja, kirjutab Financial Times. Kaubandussõja tõttu on räägitud, et Saksa majanduse üks alustala ehk autotööstus saab suure löögi. Nüüd hinnatakse, et asi nii kesine siiski ei ole, samuti on Saksamaa teenindussektor nõnda tugev, et suudab tootmistulemuste mõningast nõrkust edukalt korvata.

Kui suuremad keskpangad peaksid otsustama, et ei karmista rahapoliitikat seni kõneldud tempos, võib see samuti aidata maailmamajanduse kasvule veidi kaasa.

Samas leiab OECD, et eurotsooni tugev palgakasv ning kodumajapidamiste suurenenud kulutused ei suuda siiski teha tasa seda majanduslikku kaotust, mis tuleb kaubanduspingete ning poliitilise ebakindluse arvelt.

Mööda ei saa vaadata ka murepilvedest, mis on kuhjumas Brexiti kohale. OECD prognoosib, et isegi kui Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust peaks kulgema nii-öelda valutult ehk leppega, mis omakorda tähendab üleminekuperioodi 2020. aasta lõpuni, jääb saareriigi majanduskasv sel aastal vaid 0,8% juurde ning uuel aasta tõuseb sellest omakorda pügala võrra, 0,9%ni.

Kui Brexit peaks tulema aga leppeta, hoiatab OECD, et see mõjuks Euroopale laastavalt ning just Iirimaa, Taani ning Hollandi majandused saaksid ekspordi vähenemise tõttu valusa löögi.

Järgmise teemana toob OECD välja aga Hiina majanduse järsu jahenemise. Siiski hindab organisatsioon, et nähtavasti suudab Hiina oma majandust nõnda palju stimuleerida, et maailmamajandusest tulenevad ohud tasa teha. Hiina majanduskasvu prognoosib OECD sel aastal 6-6,5% vahele.

Samas väidab OECD, et Hiina majanduse oodatust tagasihoidlikumal kasvul oleks suur mõju kogu maailma majandusele. Kui Hiina sisenõudlus peaks vähenema 2%, tähendaks see maailmamajandusele 0,4% võrra väiksemat kasvu. Suurimad, kes nõudluse vähenemisest pihta saavad, on Saksamaa, Jaapan ja ka Ida-Aasia maad, samuti tooraineid eksportivad riigid, kelle jaoks on Hiina suurklient.

Boone kutsus eurotsooni riikide juhte üles majandust stimuleerima, et taastada majanduskasv ning uute töökohtade loomine. „Meil peaks paremini minema,“ manitses Boone.