Müller: vahet pole, kas Aasia või Euroopa investor

Eestis palju taristu suurprojekte ehitanud Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller hindas, et Tallinna-Helsingi tunneli rajamisest on asi veel kaugel, olgugi et Peter Vesterbacka eest veetav projekt sai hiinlaste fondilt Touchstone Capital 15 miljardit eurot.

Müller ütles, et kuigi ta ei ole Tallinna-Helsingi tunneli ehitusdetailidega kursis, võib investeeringu mahtu analüüsides arvata, et Vesterbacka tunnel on rajamisest veel kaugel. Seejuures ütles Müller, et tema ei oska eelistada Aasia investorit Euroopa rahastajale.

Saaremaa silla arendamist vedav investor Raivo Hein tunnistas, et Hiina investeeringuid on praegu palju saada, kuid Huawei ja USA võimude vägikaikavedu näitab, et Aasia rahal on varjukülgi. Hein toonitas, et kõhklustest hoolimata ei tohiks Eesti lasta Vesterbacka tekitatud võimalust käest. „Iga selline samm ja võimalus loob uue stsenaariumi, kuidas edasi minna," ütles ta.

Samas märkis Hein, et Vesterbacka sõlmis Touchstone'i fondiga vaid kavatsuste protokolli, mis ei tähenda, et 15 miljardit on juba üle kantud. „Sinna see ilmselt jääb, sest enne peavad võtma Eesti kui ka Soome vastu otsuse, mis stsenaariumi järgi seda tunnelit tehakse ehk kas seda hakkavad riigid tegema või liitutakse Vesterbacka projektiga,“ ütles Hein.

Euroopa Komisjon on otsustanud Hiina investeeringuid pingsamalt hinndama hakata. See tähendab, et kui Eesti ja Soome isegi sooviksid maksumaksjate eurod liita Vesterbacka projektiga, võib just Touchstone'i osalus olla poliitiline komistuskivi. Hein projektide liitmist iseenesest maha ei kanna. „Küllap sellisel juhul peavad tulema kompromissid – olgu selleks koostööprojekt Euroopast või Põhja-Ameerikast, riiklike võlakirjade emiteerimine või mis iganes,“ ütles Hein.

Ühtlasi ei usu Hein, et keegi soovib hiinlasi Euroopast välja tõrjuda. „Kui Hiina ettevõtja soovib siin osta puidutehase või kauplusketi, siis ma ei usu, et keegi sellele kätt ette paneb, aga kui küsimuse all on suured infraprojektid, siis on riikidel teised julgeolekumured,“ selgitas Hein.

Hein ütles, et ka Saaremaa silla rahastamise vastu on huvi tundnud kaks-kolm Hiina tegijat ja soodsatel tingimustel tuleksid teised ka kaasa. „Need ei ole küll paberil, aga need on lihtsalt olemas ja ootel, kui asjad nii kaugele jõuavad,“ ütles Hein. „Seega on see riigi otsustada, milline projekt tuleb ja kas soovime hiinlasi siin näha,“ lisas ta.

Hein tõdes, et Hiinal on praegu palju raha ja seda soovitakse investeerida pikaajalist strateegilist kasu tootvatesse projektidesse.

Otsapidi on riik Heina meelest valiku ees, kas suunata fookus tunnelile, maanteevõrgu kaasajastamisele või miks mitte Saaremaa sillale. „Loomulikult ei saa riik Tartu-Tallinna neljarajalise maantee, silla ja veel tunneli jaoks lõputult võlakirju väljastada. Kuskil on mingi piir, aga see on riigi otsus,“ nentis Hein.

Nordeconi juht Gerd Müller oli seda meelt, et riik peab investeerima oma taristuprojektidesse ja ühendama Eesti erinevad otsad, et vältida ääremaastumist. „Aga kus rahastus tuleb? Seda ma ei oska öelda ega oma seisukohta,“ lisas ta.

Nordeconi juht avaldas lootust, et Eesti põhimaanteede ehitamine neljarajaliseks ei jää tunneliprojekti varju. „Ma ei tea ka, et kuskilt oleks tulnud signaal, et see nii oleks,“ lisas Müller.

Müller tuletas meelde, et sellised suurprojektid on nii suure investeerimisvajadusega, et neid ei rahastata mitte kunagi ainuüksi riigieelarvest. „Seda ka Eesti maanteede osas, sest seal me ikkagi väga palju toetume Euroopa Liidu eelarvelistele vahenditele. Siin peab asjad väga selgelt eraldi hoidma: see, et Eesti-sisesed ühendused oleksid kaasaaegsed, on ikka Eesti projektid, ja välisühendused on kindlasti koostööprojektid,“ ütles Müller.

Müller hoidis lahus ka Rail Balticu ehituse ja Vesterbacka projekti lahus. „Rail Baltic on osa Eesti taristu kaasaajastamisest ja vähendab Eesti ääremaastumist Euroopas. Mida kiiremad ja mitmekesisemad meie ühendused Euroopaga on, seda parem kõigile – siin pole mingit kahtlust,“ toonitas Müller.