Valitsuse moodustajatel on hulk erimeelsusi

Kui vaadata Isamaa, EKRE ja Keskerakonna majandusprogramme, on selge, et Isamaa ja EKRE seisukohad ühtivad paljudes olulistes punktides. See tähendab, et Keskerakonnal on raskem oma seisukohtade eest seista, kui vastas on kaks partnerit.

Näiteks langetaksid valimisprogrammide järgi Isamaa ja EKRE alkoholiaktsiisi, samal ajal kui Keskerakond tahaks parema meelega kehtestada alkoholiaktsiisis maksurahu, et oodata, millal Läti oma hindadega Eestile järele jõuab. Tõsi, teiste aktsiisidega on valimislubaduste järgi erakondadel kergem kokkulepeteni jõuda. EKRE tahab langetada kütuseaktsiisi, millega Keskerakond vajadusel ka nõus on. Samuti on kõik erakonnad päri elektri- ja gaasiaktsiisi vähendamisega või soodusmäärade määramisega.

Tööjõu küsimustes on Isamaa ja EKRE tugevalt ühte meelt võõrtööjõu teemal. Isamaa ei ole mitte kuidagi nõus muutma kolmandatest riikidest tööjõu sissetoomise kvooti, samuti on erakond odava tööjõu sissetoomise vastu. EKRE tahaks seada võõrtööjõule ranged piirangud. Kvoodi alt vabastaks EKRE vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on aga tõdenud, et praegune kvoot, mis on 1315 inimest aastas, on ajast ja arust. Näiteks valimiseelses debatis Kaja Kallasega pakkus Ratas välja, et kvoodi alt võiks välja tuua ehitus- või tee-ehitussektori töötajad, mis on hooajaline töö. Küll aga tõdes Ratas, et kvooti ta täielikult ära ei kaotaks.

Kõik kolm erakonda on lubanud ehitada põhimaanteed neljarealiseks. Suurim vastuolu on EKRE-l ja Keskerakonnal Rail Balticu teemal. Senine majandusminister Kadri Simson Keskerakonnast on ajanud, et Rail Baltic läheks läbi Pärnu, EKRE on aga väga selle vastu ja tahaks selle suunata läbi Tartu.

EKRE on programmis lubanud mitut maksualandamist, näiteks on partei välja käinud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kadumise, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine. Keskerakond toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist ning kaalub sotsiaalmaksu miinimumi erandite laiendamist tööturul. Isamaa on toonud prioriteedina välja tööjõumaksude langetamise ning sotsiaalmaksukoormuse kärpimise osaajaga töötajate ja praktikantide ning õpipoiste palkamisel.

Tulumaksu küsimustes sooviks Keskerakond kehtestada klassikalise astmelise tulumaksu. Samas on Isamaa lubanud kindlustada maksurahu ja EKRE vähendaks laste ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt kuni lapse 18aastaseks saamiseni.

Mitmed majandus- ja poliitikanalüütikud on kommenteerinud, et EKRE majandusprogramm on utoopia. Nii ütles hiljuti Äripäevale näiteks Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor Vello Pettai. Samuti arvas poliitikanalüütik Andreas Kaju, et kui EKRE oleks päriselt valitsusse tahtnud, poleks ta nii kallist valimisprogrammi koostanud. Seega eeldatakse, et EKRE valitsuses kas tasalülitakse või loobub EKRE ise paljudest oma seisukohtadest.

EKRE esimees Mart Helme ütles eile Äripäevale, et EKRE tahab koalitsioonis sisse seada rahvaalgatuse, näha piirivalve taastamist, kooseluseaduse tühistamist, migratsiooni ja odava välistööjõu kontrolli alla võtmist.

„Loomulikult on tähtsad maksuküsimused, kas ja kui palju aktsiise langetada, näeksime ka käibemaksu langetamist. Samuti, kas saame kokkuleppele laenuvõtmises suurte neljarealiste maanteede välja ehitamiseks. Vaidlusi tuleb ja mõne asja puhul võib karta ka väga lahjat kompromissi,“ ütles Helme.

Rahandusministeeriumi analüüsi järgi on üks kallim valimislubadus tänavu EKRE lubadus alandada käibemaksu 15% peale, laiendada 9%-list maksu majutus- ja toitlustusvaldkonnale ja vabastada käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautod.

Kuigi sel lubadusel oleks inflatsiooni alandav mõju, läheks lubadus rahandusministeeriumi hinnangul maksma 570 miljonit eurot aastas. Tasub aga tähele panna, et nii maksuvabastuse kui ka käibemaksu 0%-se soodusmäära kehtestamine on vastuolus Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga.

EKRE lubadus vabastada pensionid tulumaksust läheks maksma aastas 115 miljonit eurot, tulumaksumäära alandamine sõltuvalt laste arvust umbes 144 miljonit eurot aastas. Lubadus kahekordistada järgmiste aastate jooksul keskmine pension, st umbes 800 euroni, läheks aga valitsemisperioodi peale kokku maksma lausa 1,37 miljardit eurot.

EKRE, Isamaa ja Keskerakonna maanteede neljarealiseks ehitamise lubaduste maksumused varieeruvad 172–283 miljonist eurost aastas. Kalleim versioon lubadusest on EKRE-l, odavaim Keskerakonnal.

Keskerakonnale üks olulisemaid ja ühtlasi ka kallimaid lubadusi on erakorraline pensionitõus 100 euro võrra. Aastas kuluks Keskerakonna pensionitõusu lubadusele 140 miljonit eurot, nelja aasta peale aga üle 850 miljoni euro.

Isamaale on kõige olulisem lubadus muuta kogumispensioni kasutamine vabatahtlikuks, andes igaühele õiguse valida, kas hoida oma raha pensionifondis või investeerida sääste ise investeerimiskonto kaudu. Rahandusministeeriumil oli liiga vähe detaile, et selle lubaduse hinda eelarvele arvutada. Küll aga märkis rahandusministeerium, et lubaduse elluviimisel võib suureneda pensionäride ebavõrdsus ja rohkem riske jäetakse inimeste kanda.

• Käibemaks 15 protsendile.

• Laiendab 9% soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale, vabastab käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautod.

• Alandab kütuse- ja alkoholiaktsiisi.

• Vähendab gaasi- ja elektriaktsiisi ja alandab elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.

• Kaotab teede- ja veokimaksud.

• Kaotab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et muuta atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine.

• Kehtestab ettevõtete sõiduautodele ühtse automaksu 100 eurot kuus.

• Vabastab pensionid tulumaksust.

• Maksustab välisfirmade raha.

• Ehitab kaheksa aastaga valmis neljarajalise tee Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani ning Saaremaa silla.

• Arendab lõpuni kogu maad katva kiire internetivõrgu.

• Lõpeb Rail Balticu praegu planeeritud trassil.

• Range piirang tööjõu sisseveole, et soodustada palga kasvu Eestis. Vabastab kvoodi alt vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis.

• Loob riikliku investeerimispanga, mis asendab KredExi ja EASi.

• Koostöös ettevõtjatega selgitab välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust. Need kas tühistatakse või tehakse ümber.

• Võimaldab ettevõtetel teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksuta.

• Vähendab lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt kuni lapse 18aastaseks saamiseni.

• Maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks.

• Loob FIE ettevõtlusvormi kõrvale lihtsa ettevõtluskonto süsteemi, mis võimaldab kuni 40 000eurose aastakäibega nn ühemehefirmal müüa nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, ning millele kehtib ühtlane 20% tulumaks. Konto omanik saab tervisekindlustuse, kui kuukäive ületab miinimumpalka.

• Kindlustab maksurahu – ei kehtesta uusi makse ega tõsta olemasolevaid.

• Jagab sotsiaalmaksu tasumise tööandja ja töötaja vahel nii, et palk ei vähene ja maksukoormus ei tõuse.

• Kaotab dividendide topeltmaksustamise, mis kehtib praegu alla 10% osaluste puhul.

• Langetab alkoholiaktsiisi.

• Laiendab tulumaksuvabastust.

• Prioriteet tööjõumaksude langetamine.

• Laiendab ettevõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.

• Vähendab sotsiaalmaksukoormust osaajaga töötajate ning praktikantide ja õpipoiste palkamisel.

• Kehtestab äriühingutele maksuvabastuse välismaal asuvate tütaräriühingute osaluse võõrandamisest saadud kasule, mis soodustab ettevõtete peakontorite Eestisse asutamist.

• On odava tööjõu sissetoomise vastu.

• Jätkab nullbürokraatia programmi ja vähendab avaliku sektori töötajate arvu.

• Annab erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüakse kogu osalus nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea. Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viiakse suuremate riigi äriühingute vähemusosalus börsile.

• Riigi äriühingute osaluse müügist saadud raha ei kasutata riigi jooksvateks kuludeks, vaid suunatakse ettevõtete laenutingimuste ja kapitali kaasamise võimalustesse.

• Laiendab investeerimiskonto kasutamise võimalusi, et inimestel oleks võimalik investeerida rohkematesse varaklassidesse.

• Vabatahtliku säästmise poolt ja sunniviisilise kogumispensioni vastu.

• Astmeline tulumaks.

• Toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse tulekut ning muuta ettevõtete senine palgapoliitika läbipaistvamaks.

• Lubab, et aastatel 2019–2023 ei tõsteta alkoholiaktsiisi. Samuti lubab vajadusel vähendada kütuseaktsiisi, et hoida kütuse hind naaberriikidega konkurentsivõimelisel tasemel.

• Vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisist lubab suunata teehoidu.

• Kaalub sotsiaalmaksu miinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidele.

• Lubab koostöös Tallinna linna ja erasektoriga teha korda Tallinna linnahalli.

• Tahab kiirendada Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva valmimist 2 + 2 rajalisena, kaasates selleks vajadusel laenuraha.

• Maapiirkondades töökohtade loomine.

• Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtjate paremaks toetamiseks kaalub välismajandusministri ametikoha loomist.

• Peab tähtsaks Eesti tootmisvõimsuste piisaval tasemel hoidmist, et Eesti oleks elektrit eksportiv riik.

• Kavandab riigieelarve laiapõhjalist revisjoni, mille käigus vaadatakse üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hinnatakse nende eesmärgipärasust. Sellega soovib erakond piirata dubleerimist ja bürokraatiat ning panna paika valdkonnad, mis enim lisaraha vajavad.

• Keskmine pension jäägu maksuvabaks

• Kaalub riigivõlakirjade loomist, et pensionifondid saaksid investeerida Eesti majandusse.

• Erakorraline pensionitõus