Baltika lõpetab Eestis tootmise

“Kahtlemata on lähiaastate tegevus- ja finantseerimisplaan Baltika ajaloo kõige radikaalsem samm, millele andis tõuke kahjumiga lõppenud aasta," märkis pressiteates Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

"Rahvusvahelise kasvu asemel keskendume edaspidi müügile Balti riikides, äriprotsesside lihtsustamisele ning tegevuskulude vähendamisele. Kulude kokkuhoid tuleb tootmise lõpetamisest Eesti tootmisüksustes, brändide ühendamisest ja mitmete kahjumlike tegevuste lõpetamisest, mis tähendab ka koostöö mitte jätkamist Venemaa frantsiisipartneriga,“ ütles Milder.

Nii lõpetab Baltika 2019. aasta jooksul tootmise Eesti tootmisüksustes, kus valmib umbes 33 protsenti kõikidest Baltika kollektsioonidest. Baltika Eesti tootmisüksuste sulgemine Lasnamäel ja Ahtmes mõjutab ca 340 töötajat. “Sõltuvalt tootmisprotsessist jätkub osa tööd hilissügiseni ja osa aasta lõpuni,” ütles Milder.

Selline koondatavate arv ületab eelmise aasta suurima koondamise pea kahekordselt. Siis oli suurim koondaja nafta- ja gaasitööstusele metallkonstruktsioone ja seadmeid tootev E-Profiil, kes koondas 155 töötajat.

“Eestis on juba aastaid tööjõu puudus, loodan väga, et meie inimesed leiavad uue väljakutse teistes ettevõtetes,” ütles Milder, kelle sõnul ei anna püsikulude ja protsesside analüüs paraku võimalust Eesti tootmisüksustega jätkata: “Ettevõtte elujõulisuse tagamiseks tuleb teha seda, mida teevad konkurendid ehk toota seal, kus hinna ja kvaliteedi suhe on sobivaim.”

Tootmise lõpetamine Eesti tootmisüksustes muudab Baltika hankeprotsessi, mis on ettevõtte juhi sõnul ette valmistamisel. “Õmblusteenust hakkame peamiselt sisse ostma Euroopa regiooni partneritelt. Tootearendus, disain ja kvaliteedi kontroll jääb Baltikasse,” ütles Milder.

Milderi sõnul hakati strateegilist pööret planeerima eelmise aasta lõpus.

Milderi sõnul vajab ettevõte omakapitali nõuetega vastavusse viimiseks ja strateegilise pöörde elluviimiseks aktsionäride toetust ning peab kaasama täiendavat kapitali mahus 5 miljonit eurot, millest 3 miljonit eurot on vajalik 2018. ja 2019. aastate kahjumite katmiseks ja 2 miljonit eurot ettevõtte ümberkujundamiseks. “Selleks korraldame avaliku emissiooni ja kõikidel aktsionäridel on võimalus emissioonil osaleda,” lisas ta.

Ettevõtte juht selgitas, et brändiportfelli muutmisega tegutseb Baltika tulevikus kahes kliendisegmendis: mainstream ja premium. “Praeguste müügimahtude juures pole mõistlik viiest brändist koosnevat portfelli hoida,” lisas Milder. Ettevõte ühendab mainstream-segmendis senised Montoni, Mosaici ja Bastioni brändi neist kõige edukama ehk Montoni nime alla. Premium-brändideks jäävad Ivo Nikkolo ja Baltman.

Milderi sõnul toimub brändiportfellist lähtuvalt vajadusel muutus ka poodide portfellis: “Hindame poodide arvu, keskendudes parimate keskuste parimatele asukohtadele ja meie uue väärtuspakkumise vajadustele ning laienenud sihtklientidele kättesaadavuse tagamisele.”

Üleminekuga optimeeritud brändiportfellile, äriprotsesside olulise lihtsustamisega ning tootmise lõpetamisega Eestis plaanib ettevõte vähendada aastaseid püsikulusid ligi 2 miljoni euro võrra järgmise 12 kuu jooksul.

Baltika hindab alla tootmise ja kaubamärkidega seotud varad ning hindab täiendavalt alla nõuded Venemaa frantsiisipartnerite vastu kokku summas 1 978 000 eurot, mis kajastatakse 2018. aasta majandusaastaaruandes.

“Usun, et meil on olukorda kriitiliselt hindav ja piisavalt jõuline tegevusplaan ning valmisolek muudatused ellu viia. 2019 oleks minu nägemuse kohaselt vajalike muutuste elluviimise aasta, 2020. aastal oleme loodetavasti jõudnud uues ärimudelis tulude ja kulude tasakaalu ning alates aastast 2021 suudaksime kasumlikult kasvada,” märkis Baltika juht.

2019–2020 tegevusplaani elluviimiseks on alates 22. märtsist A Baltika juhatuse kolmas liige Mae Hansen. Hansenil on ligi 20aastane strateegilise juhtimise kogemus kolmelt kontinendilt ja seitsmest riigist – Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Taanist, Austriast, Hiinast, Indiast ja Venemaalt, teatab Baltika. Tema abiga on muutusi ellu viinud Daimler Financial Services (Saksamaa), Match-Maker Ventures (Austria) ja WeXelrate (Austria). Hansen on töötanud pikalt finantssektoris – Merrill Lynch (Ameerika Ühendriigid), Byrne Investment Research (Ameerika Ühendriigid), Danske Bank (Taani ja Eesti) ning FinanceEstonia (Eesti). Ta on kuulunud mitme ettevõtte nõukogusse.