Õmblusvabrik Ida-Virumaal: palkaksime nad kõik, aga ei saa

Töötukassa lehel pakuvad ettevõtted Ida-Virumaal tööd 143 õmblejale. 18 tööpakkumisest kõige suuremas leiaks korraga tööd 10–25 õmblejat.

Merle Roste rääkis, et kuna kogu nende toodang läheb ekspordiks Euroopasse, on neil tellimuste vool pidevalt kindlustatud. "Küll aga tunnistan ausalt, isegi kui tahaks natuke suurema suuga tellimusi võtta ja arendada kohalikku tööstust, siis kõik jääb tööjõu taha," tõdes ta. Baltika õmblejad oleksid tema sõnul väga hea stardipositsioon mõnele teisele ettevõttele. "Inimtööjõud on praegu kõige väärtuslikum.“

"Võtaksin kõik, kui oleks ruumi, aga nii kiire reageerimisega ma kahjuks ei ole,“ nentis Roste Baltikast üle jäävate töötajate kohta. "Ma vaatan väga ahnelt küll praegu vabanevaid inimesi, aga ma ei ole ise valmis reageerima. See nõuaks lisainvesteeringuid ehk pindade laiendamist ja puha.“

Roste sõnul toovad nad tegelikult töötajaid bussiga kohale, nii et neil ei ole tööl kohalik elanikkond: töötajad saabuvad 40 kilomeetri raadiusest. Nii oleks ka Ahtme Kiviõlist parajal kaugusel. "Ma usun, et äkki mõni inimene, kes soovib jätkata samal ametikohal ja minuga ühendust võtab, siis temaga saab kindlasti läbi räägitud,“ ütles ta, kuid tööta jääb Ahtmes ju lausa sadakonda inimest.

Roste soovitas asja vaadata siiski positiivselt, sest turg tühja kohta ei salli. "Ida-Virumaal on õmblusfirmade kontsentratsioon suur ehk meie konkurente tööjõu mõttes on üpris palju," ütles Roste. "Loomulikult alguses on must, aga see annab võimalusi päris paljudele ettevõtetele oma kaader täis saada. Me kakleme siin kõik inimeste pärast kuni Narvani välja."

Oht, et toodangut tahetakse osta mujalt odavamalt, on Roste sõnul alati olemas olnud ning kümmekond aastat tagasi läksid tootmised paljuski Aasiasse. "Nüüd tuuakse tootmine Aasiast pigem Euroopa poole tagasi, sest töörõivastele on eurodirektiivid ja –normid. Meie toodame töörõivaid, mida Aasias näiteks ei olegi võimalik toota.“

Näiteks ei saa Aasias toota Euroopa Liidu riikide jaoks töörõivaid, mis kaitsevad töötajaid tule eest. "Sertifitseeritud tooteid ei saa üldse Euroopa Liidust väljaspool toota, nii et need on meie trumbid, aga samas kui vaadata Euroopa Liidu turge, ei ole Eesti ka kõige odavama tööjõuga koht.“ Lätis-Leedus on tootmine näiteks odavam. "Meil tehakse kõige kiiremad tellimused siin Kiviõlis valmis, mis on kuni 10päevase tähtajaga, aga kõik, mis on natuke pikemad, toodavad meie koostööpartnerid Lätis ja Leedus.“

Roste märkis, et tuhandetes tükkides ühte ja sama mudelit on mõistagi Aasias odavam toota, kuid tarnetähtaeg on siis pikem. Praegu ei osta tarbija enam ladu täis ja ei pane raha seisma. Samuti on kliendid tema sõnul äärmiselt kvaliteediteadlikud ning on valmis kõrge kvaliteedi eest ka rohkem maksma.

Viimase kahe aasta jooksul on Roste sõnul klientidel kasvanud ka sotsiaalse vastutuse tunne, mistõttu nad ei saakski rõivaid Aasiast tellida. Üha rohkem kliente küsib nende käest rohkem infot selle kohta, kas ettevõttes on tööaja normid paigas ja jälgitakse töötervishoiu nõudeid ja kas kasutatakse lapstööjõudu. "Klient küsib näiteks enne lepingule alla kirjutamist, mis on õmblejate keskmine palk. See on viimase kahe aasta jooksul üpris uus asi minu jaoks, ju siis see ongi oluline kliendi jaoks."

Roste tõdes, et sotsiaalse vastutuse tõttu toovadki mõnedki oma tehased Aasiast ära. "Enne oli lihtsalt hind, vahet ei olnud, kes tegi seda ja kas ta tegi seda ööpäev läbi."

Siiski tõdes ta, et hinnafaktor on kohe hindlasti oluline. "See puudutab absoluutselt kõike, sa pead lihtsalt leidma oma võtme, millega sa õigustad enda olemasolu. Hind on määrav."