Tööjõupuuduse taustal kasvavad palgad väga kiiresti, mistõttu pole tarvis palgakasvule töötuskindlustusmakse määra langetamisega hoogu juurde anda, ütles tervise-ja tööminister Riina Sikkut.

- Tervise-ja tööminister Riina Sikkut. Foto: Andras Kralla
„Selle asemel oleksime pidanud töötuskindlustusmakset majanduskriisi ajal ning pärast seda hoidma madalamal tasemel. Nii oleks kriisist taastumine olnud sujuvam. Minevikus tehtud vead ei õigusta aga tänasel päeval vastutustundlikust poliitikast kõrvalekaldumist,“ teatas Sikkut.
Sikkuti sõnul on riigil tarvis heal ajal koguda varusid, et need saaks vajadusel tarvidusele võtta. Töötukassal on vajalik koguda reserv, et kriisi korral toime tulla ning näiteks töötuse kiire kasvu tingimustes toetada inimeste majanduslikku toimetulekut tööotsimise perioodil ning ümber- ja täiendõpet. Kuigi reservi hoiustatakse riigikassas, peab töötukassal olema võimalik vajadusel reservi kogutud raha kasutada oma ülesannete täitmiseks.
Sikkuti sõnul piisaks arvutuste kohaselt Eesti Töötukassa reservidest 2008. aasta kriisi kordumisel üheks-kaheks aastaks. Kuigi töötukassa reservid on kasvanud, siis kasvavad ka võimalikud kohustused, sest näiteks töötuskindlustushüvitis on otseselt seotud palkadega, mistõttu peaks reserv kasvama palgakasvuga samas tempos, et senises proportsioonis puhvrit säilitada, lisas ta.
Riigikontrolör Janar Holm väitis Äripäeva arvamusartiklis, et keskvalitsus on riigi igapäevaste maksete tegemiseks kasutanud ära kogu oma raha ja lisaks ligi 643 miljonit eurot haigekassa, töötukassa jt reserve ning ka alles olev likviidsusreserv põhineb samade asutuste rahal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!