Ligi töötuskindlustuse reservist: probleem on lodevas eelarvepoliitikas

Riigikontrolör Janar Holm kirjutas Äripäeva arvamusartiklis, et keskvalitsus on riigi igapäevaste maksete tegemiseks kasutanud ära kogu oma raha ja lisaks ligi 643 miljonit eurot haigekassa, töötukassa ja teiste reserve. Ka alles olev likviidsusreserv põhineb samade asutuste rahal.

Ka eelmine riigikontrolör Alar Karis märkis, et selline avalik-õiguslike isikute raha kas või ajutine kasutamine riigi jooksvate kulude katteks, kui see on tõesti riigikogu kindel tahe, vajab õigusselgust. "Ja selguse huvides tuleks see tahe siis lisaks riigieelarve baasseadusele seadustada ka õigusaktides, mis käsitlevad töötukassa ja haigekassa tööd," kirjutas Karis 2017. aastal.

Ligi sõnul pole probleem töötu- ja haigekassa raha võimalikus äravõtmises, sest riigi reservid on kaitstud riigieelarve seadusega.

„Killustada reserve kuhugi eraldi ridadele ei ole mõistlik ja hallata tulebki neid tervikuna, küll aga on valitsuse eelarvepoliitika lodev, mis ka sotsiaalkassadele hea pole ning nende turvamiseks põhieelarvel nüüd raha pole,“ lisas Ligi.

Rahandusminister Toomas Tõniste lausus, et valitsusel pole mõtet koguda rahva käest raha ning jätta see seisma. „Ei tasu vaadata, kuidas hiired alt seda närivad ning aastatega kuhi väheneb. Tuleb hoida nii palju, kui vaja on,“ väitis Tõniste.

Ta lisas, et valitsus on järginud likviidsusreserviga majandamisel Eesti Panga ja rahandusministeeriumi ekspertide nõuandeid. „Võime maalida pilte, nagu kasutaks keegi kellegi raha, aga raha tulebki kasutada efektiivselt. Meile pole vaja mitut silotorni, mis üksteise kõrval seisavad, ja igal pool väärtus väheneb. See on täna rahavoogude efektiivne kasutamine,“ lisas Tõniste.

Tõniste sõnul pole ta seni näinud ühtegi eksperdihinnangut selle kohta, et töötuskindlustusmakse määra peaks alandama. Tema hinnangul on praegune makse optimaalne ega vaja alandamist, et seejärel seda uuesti tõsta.

Sellest hoolimata vajaks ettevõtja meelest töötuskindlustusmakse määr nii töötaja kui tööandja mätta otsast vaadatuna alandamist. Ehkki sellest veelgi tähtsam on Puusepa meelest raha kasutamise sisuline külg – leida toimivad viisid inimeste ümberõppeks ja tööhõive suurendamiseks.

Puusepa meelest makstakse osale inimestest töötu abiraha liiga lahkesti. „Paljud võtavad lihtsalt raha vastu, aga neil puudub tahe tööturule naasta,“ märkis Puusepp. Samuti lisas Puusepp, et tema meelest pole erinevad valitsused aastate lõikes käitunud töötuskindlustusmaksu kogudes valesti. Olemuselt on see õige asi, lisas ta.