Homme hakkavad Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poliitikud otsima koalitsioonileppe lubadusteks rahalist katet.
- Jüri Ratas (vasakul), Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme on senimaani kahe nädala jooksul rahalist katet vajavad asjad Exceli tabelisse lükanud. Nüüd on vaja sellele tabelile otsa vaadata. Foto: Liis Treimann
Kuigi rahandusministeerium ei ole veel oma kevadise majandusprognoosiga välja tulnud, on nad juba hoiatanud, et riigieelarve rahaline seis ei ole nii hea, kui on loodetud. Selle eest
hoiatas mõni nädal tagasi Äripäeva raadios ka Reformierakonna liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd. See tähendab, et rahaliste katete leidmine koalitsioonilubaduste täitmiseks saab erakondadele olema paras pähkel.
Pea kaks nädalat läbirääkimisi pidanud Keskerakond, Isamaa ja EKRE on senimaani kokku leppinud üldistes põhimõtetes, mille poole koalitsioon püüdleb. Keerulisemad ja rahalist katet nõudvad lubadused on lükatud n-ö Excelisse. Keskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi kinnitas, et homme hakatakse üle vaatama kõiki küsimusi, mis on varem kõrvale jäänud. „Neid on päris mitu,“ tõdes ta. „Kahtlemata ei jõuta kõiki neid ühe päevaga lõpuni arutada,“ sõnas ta. Hanimägi lisas, et koostööd tehakse ka rahandusministeeriumi ekspertidega.
Olulisemad teemad, millele rahalist katet leida püütakse, on pensionitõus, alkoholi- ja kütuseaktsiisi langetamine, lastetoetuste tõus. Samuti on kolmikliidul veel selgeks rääkimata Isamaa põhilubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks. Ka arutatakse sel nädalal, mis saab Rail Balticu projektist. Keskerakond tahab projektiga jätkata, EKRE tahab sellest loobuda.
Põhimõtted, mida kolmikliit senimaani on otsustanud:
Suurendatakse taastuvenergia osakaalu nii elektri kui ka soojuse tootmisel.
Toetatakse puidu väärindamist, vähendades nõnda puidu kui tooraine väljavedu.
Jätkatakse põlevkivi kui Eesti peamise energeetilise maavara võimalikult efektiivset ja madala keskkonnakoormusega kasutamist.
Toetatakse võrguühenduseta elektrilahenduste projekti maapiirkondades.
Jätkatakse tänavavalgustuse uuendamist, vähendamaks halduskulusid ja säästmaks energiat.
Viiakse lõpuni BalticConnectori rajamine koos ühtse Balti-Soome gaasituru loomisega aastaks 2020.
Jätkatakse e-residentsus 2.0 programmiga.
Ehitatakse välja kiired internetiühendused.
Edendatakse digioskuste omandamist.
Vajalik tagada eesti keele kasutamine digiruumis.
Toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise uurimist ja kättesaadavat ning kvaliteetset ühistranspordivõrku ja teede tolmuvabaks muutmist.
Soovitakse tagada kvaliteetne ja mugav lennuühendus Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.
Arendatakse rongiühendusi.
Koostöös Lätiga otsitakse võimalusi, et avada kiire rongiühendus liinil Tallinn–Tartu–Riia.
Maksukoormust ei tõsteta, kuid täpsemalt selguvad maksuküsimused edasistel konsultatsioonidel.
Osa riigi äriühingute vähemusosalusi viiakse börsile. Konkreetsed riigiettevõtted, mille vähemusaktsiad on mõistlik börsile viia, selguvad hiljem.
Võetakse suund ettevõtjate halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele.
Otsustati, et Eesti sisserändepoliitika jääb konservatiivseks, kuid lubati seista tugevalt ka ettevõtluse, sealhulgas iduettevõtete arengu eest.
Olulist tähelepanu pööratakse piiri tugevdamisele ja kohalike korrakaitseüksuste ning vabatahtlike suuremale kaasamisele siseturvalisuse tagamiseks.
Luuakse eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksus politsei- ja piirivalveametis, samuti tõhustatakse piirivalvuri õppesuunda sisekaitseakadeemias.
Plaan on luua politsei- ja piirivalve kriisireserv, mida kasutada nii piirivalve kui ka korrakaitse ülesannete täitmiseks.
Tõhustatakse ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamist ka põhja- ja lõunapiiril.
Panustatakse enam laste ja perede suuremale toetamisele ning sellele, kuidas abistada kohanemisel neid Eesti inimesi, kes on otsustanud välismaalt kodumaale tagasi pöörduda.
Eesmärk on teadusrahastuse kasv 1%ni SKTst.
Seistakse solidaarse tervishoiumudeli ja selle arendamise eest, parandades seejuures arstiabi kättesaadavust ja vähendades ravijärjekordi.
Toetatakse enam noorte liikumisharrastusi ja Eesti tippsporti, tagatakse huvihariduse kättesaadavus ning edendatakse rahvuskultuuri nii kodus kui ka välismaal.
Jätkatakse põllumeestele üleminekutoetuste maksmist maksimaalses lubatud määras.
Jätkatakse senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil ning toetatakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse.
Seotud lood
Reformierakonna ja Keskerakonna suurimaks raskuseks läbirääkimistel saab ilmselt tulumaksuvaba miinimumi reform – Reformierakond on lubanud 500 eurot maksuvabastust kõigile, samal ajal on Keskerakond väga rahul praeguse süsteemiga. Seda muidugi juhul, kui Keskerakond võtab täna vastu Reformierakonna kutse kõnelustele.
Tulumaksuvaba miinimumi reformist sõltub, kas Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon sünnib või mitte. Kuigi mõlemad erakonnad on lubanud oma seisukohtadest mitte taganeda, on võimalikke kompromisse mitu.
Keskerakonna liikmest majandusminister Kadri Simson ei oska öelda, kas kolme erakonna koalitsioon saab tõeks. Küll aga märkis ta, et kõneluste suletud uste taga on tehtud rohkem otsuseid, kui avalikkusele on teada antud.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele