Esmaspäevast ähvardab kütusele kuluda rohkem raha

Alates 1. aprillist peab mootoribensiinis olema 6,4 protsenti biokütust ehk etanooli, mõju tarbija rahakotile on aga suurem, kui pelgalt kallim omahind.

"Biokütuse kohustuse suurenemisel on eriti negatiivne mõju mootoribensiini 95 tarbijatele, sest lisaks kallimale etanooli hinnale on selle negatiivseks ja tahtmatult varjatud mõjuks kütusekulu suurenemine," kirjutas Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Muutused nõuetes ei tähenda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul veel kohest hinnatõusu. "See ei tähenda, et selline kütus kohe alates 1. aprillist ka tanklas olemas on, enne müüakse tanklates ära varasem varu. Seega võib eeldada, et kõrgema biokütuse sisaldusega kütus jõuab tarbijateni väikse viivitusega, sõltuvalt iga kütusemüüja varude seisust," ütles ministeeriumi energeetika osakonna ekspert Rein Vaks.

Vaht märkis, et kui bensiini energiasisalduseks on 32 megadžauli ühe liitri kohta, siis etanooli energiasisaldus on 21 megadžauli liitri kohta, mis tähendab, et etanooli energeetiline väärtus on bensiinist kolmandiku võrra väiksem. Tänavu ja järgmisel aastal tõstetakse etanooli sisaldust bensiinis, mis tähendab, et bensiini energeetiline väärtus järjepanu väheneb.

Praegu sisaldab bensiin jaemüügis etanooli veidi alla 5 protsendi, mis etanooli kõrgema hinna tõttu on suurendanud bensiini hinda 1 sendi võrra liitrist. Lisaks on etanool Vahi arvutuste järgi vähendanud bensiini energiasisaldust 1,5 protsenti, mis tähendab otseselt samas suuruses kütusekulu suurenemist ning mis on rahaliselt mõõdetav 2 sendiga liitrist.

Alates aprillist suureneb biokütuse kohustus aga enam kui kaks korda. Kütuse energiasisaldus väheneb kokku juba 3,2 protsendini, mis toob kaasa ka kütusekulu täiendava suurenemise 4,3 sendini liitrist. Müüdava segu hinnale lisandub samal ajal 1,1 senti. Järgmisest aastast aga tõuseb kaudse ja otsese hinnatõusu mõju Vahi sõnul 8 sendini liitrilt.

Ka ministeerium tõdeb, et etanooli energiasisaldus on madalam kui bensiinil. Seetõttu kulub seda mõnevõrra rohkem kui bensiini. "Samas sõltub etanooli ja seeläbi ka bensiini hind maailmaturust ja konkurentsist kohalikul turul. Nii on näiteks olnud aegu, kui kütusemüüjad on biokütuse kohustuseta lisanud mootoribensiini etanooli, sest etanool oli odavam kui bensiin," ütles Rein Vaks.

Alates selle aasta algusest on võimalik täita biokütuse lisamise kohustust ka kütusemüüjate ehk tarnijavaheliste kokkulepetega. "See tähendab, et kütuses ei pea füüsiliselt biokütust nõutud ulatuses olema - kohustuse saab täita statistiliselt teise tarnija arvelt. Nii on võimalik tarnijal, kes on oma kohustuse üle täitnud, anda oma kohustust ületav statistika teisele tarnijale," lisas ta.

Sama põhimõtet saab rakendada ka transpordis kasutatud biometaani puhul - transpordis kasutatud biometaani statistilise koguse võrra on võimalik vähendada bensiinis ja diislikütuses biokütuse füüsilist sisaldust.

"Selle aasta prognoosi kohaselt saaks biometaani statistikaga täita kuni veerand biokütuse lisamise kohustusest," lisas Vaks, kelle sõnul sõltub mõju hinnale kütuste maailmaturust, kohaliku turu konkurentsist ja kütuse tarnijate võimekusest kasutada tarnijatevahelisi kauplemisi.

Biokütuse mõju diislikütuse hinnale on väiksem. See tuleneb biodiisli kõrgemast energiasisaldusest. Kui diislikütuse energiasisalduseks on 36 megadžauli ühe liitri kohta, siis biodiislil on vastav näitaja 33 megadžauli liitri kohta.

See aga tähendab, et alates aprillist, mil diislikütusesse tuleb lisada 7 protsenti biodiislit, väheneb diislikütuse energiasisaldus vaid 0,6 protsenti, mille mõju on kütusekulu suurenemisele kõigest 0,8 senti liitrist, kirjutas Vaht.