Majandusteadlased: kogumispensioni kaotamine tooks maksukoormuse tõusu

"Kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu," lausutakse pöördumises. "Lammutada on paratamatult lihtsam kui üles ehitada, aga me ei peagi enda jaoks latti madalale seadma."

Pöördumisele on alla kirjutanud nii pankade analüütikud kui ülikoolide teadurid. Kirja eestvedajateks on Kaspar Oja (Eesti Panga ökonomist), Janno Järve (CentARi vanemanalüütik), Tarmo Jüristo (Praxise juhatuse esimees), Magnus Piirits (Praxise analüütik) ja Indrek Seppo (CentARi vanemanalüütik).

Nii tuuakse pöördumises veel välja, et suur osa inimestest ei säästa vabatahtlikult ning teise sambaga liitumata jätnutel on lihtsalt teise samba võrra vähem raha. Esimese sambaga sõltuvusse jäämine paneb nende sõnul pensioni sõltuma rohkemal määral poliitikute suvast.

Kohustuslikule kogumispensionile ei ole praegu head alternatiivi. Selle kaotamise eest maksavad tulevased põlvkonnad, sest ühe pensionäri kohta on siis vähem töötajaid kui praegu. See tähendab vähemalt ühte kolmest: pensionäride suhteline sissetulek- langeb, maksukoormus tõuseb või tuleb tõsta pensioniiga kiiremini.

Tööturu võimalused hõive suurendamiseks pole lõputud. Ka tervis seab hõive tõstmisele omad piirid. Meil on juba praegu Euroopa riikidest kõige suurem täiskohaga töötavate tööealiste osakaal. Sissetuleku kasvades võib see pigem langeda. Arvestades juba kõrget Eesti pensionäride aktiivsust tööturul ei ole kindel, et pensioniea tõstmine seda kuigi palju suurendaks.

Pensionisüsteem on pikaajaline kokkulepe ja seda ei tohi uisapäisa muuta. Põhimõttelised muudatused pensionisüsteemis vajavad ühiskondlikku arutelu ja laia poliitilist üksmeelt. Täpselt nii loodi praegune pensionisüsteem. Pensionisüsteemi oluliste detailide järsk läbikaalumata muutmine vähendab usaldusväärsust nii pensionisüsteemi kui riigi vastu tervikuna. Kogumispension suurendab riigi sotsiaalsüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, mida ei või tuua ohvriks päevapoliitikale. Jätkusuutlik pensionisüsteem ei ole peenraha, mille eest osta valimislubaduste täitmist.

Olemasoleva kogumispensioni tugevateks külgedeks on kohustuslikkus ja automaatne säästmine. Uuringud on näidanud, et suur osa inimestest ei säästa vabatahtlikult. Teise sambaga liitumata jätnutel on lihtsalt teise samba võrra vähem vara. Nad ei ole kogunud muid sääste rohkem kui teise sambaga liitunud. Peale selle toetab tihe seos makstud maksude ja pensionisamba vahel tulu ausamat deklareerimist ning varimajanduse vähendamist. Vähem oluline pole ka see, et kogumispension suurendab üksikisiku sõltumatust poliitilisest konjunktuurist. Esimene sammas sõltub poliitikute suvast enam kui teine. Välismaiste investeeringute suur osakaal teises pensionisambas hajutab aga riske Eesti ja muu maailma vahel. Esimese samba riskid on seotud Eestiga.

Teise samba lammutamise jutud on võtnud tähelepanu tegelikelt probleemidelt. Kahtluseta tuleb teist sammast reformida tõhusamaks ja odavamaks. Selleks tuleb vähendada teenustasusid. Sealhulgas tuleb üle vaadata fondidele esitatavad nõuded, mis võivad investeerimist asjatult kallimaks muuta. Samuti vajavad parandamist väljamakse võimalused. Esimesed sammud kogumispensioni süsteemi uuendamiseks on tehtud, aga teha on veel palju.

Lammutada on paratamatult lihtsam kui üles ehitada, aga me ei peagi enda jaoks latti madalale seadma.