- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,46%269,56
- OMX Riga0,18%875,39
- OMX Tallinn−0,57%1 722,97
- OMX Vilnius−0,24%1 042,44
- S&P 5000,53%5 948,71
- DOW 301,06%43 870,35
- Nasdaq 0,03%18 972,42
- FTSE 1000,79%8 149,27
- Nikkei 2250,75%38 310,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%106,11
- OMX Baltic−0,46%269,56
- OMX Riga0,18%875,39
- OMX Tallinn−0,57%1 722,97
- OMX Vilnius−0,24%1 042,44
- S&P 5000,53%5 948,71
- DOW 301,06%43 870,35
- Nasdaq 0,03%18 972,42
- FTSE 1000,79%8 149,27
- Nikkei 2250,75%38 310,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%106,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teine pensionisammas läheb muutmisele
Isamaa lubadus muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks on koalitsiooniläbirääkimiste laual kõige mahukam ja keerulisem lubadus. Teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine on sisuliselt ainuke lubadus, millest erakond taganeda ei taha. Seepärast võib kindel olla, et loodav valitsus penisonisamba süsteemi muudab.
Mitme allika kinnitusel on näiteks EKRE-l pensionisüsteemist ükskõik – ollakse valmis nõustuma kõigega, peaasi, et valitsusse saab. Keskerakonda ei rõõmusta mõte pensionisamba lammutamisest, kuid kolmikliidu moodustamiseks on vaja Isamaale mingil määral vastu tulla.
Kaks äärmust on paigas
Keskerakonna liige Jaak Aab, kes on koalitsiooniläbirääkimistel pensioniteema töörühma juht, rääkis, et erakonnad on kohtunud ekspertidega ja kaardistanud ära kõik variandid. Otsuseid langetatud veel pole. Sellegipoolest on Äripäeva teada pensioniteemat kõnelustel arutatud kõige rohkem.
Ühes on kõik osapooled Aabi sõnul ühel meelel – teise pensionisamba süsteemis on palju vigu. „Regulatsioonid on jäigad, mistõttu on tootlus madal olnud. On võimaldatud küsida ka kõrget haldustasu,“ rääkis ta. „Süsteemi on võimalik parandada ka seda aknast välja viskamata,“ lisas Aab.
Aab ütles, et üks äärmus on teha teine pensionisammas täielikult vabatahtlikuks ja alles jääv raha laiali jagada. Teine äärmus on jätta sammas endiselt kohustuslikuks. Ta üles, et nende kahe äärmuse vahele jääb veel palju variante, aga ei tahtnud kommenteerida, millised need variandid täpselt on.
Üks teema teistest selgemalt laual
Äripäevale teadaolevalt on üheks tõenäolisemaks käiguks see, et teise pensionisambasse investeerimine tehakse paindlikumaks. Inimestel tekib võimalus ise valida väga mitme fondi vahel, kuhu tema pensioniraha investeeritakse. Kui praegu saab valida üksikute pensionifondide vahel, siis tulevikus oleks võimalik panna oma teise samba raha kasvama näiteks mõnda investeerimisfondi.
Samuti muudetakse suure tõenäosusega paindlikumaks väljamaksete süsteemi. Praegust väljamaksete süsteemi on tegelikult palju kritiseeritud. Väljamaksete pandlikumaks tegemist ja suuremat otsustusõigust pooldavad koalitsiooniläbirääkimistel kõik osapooled.
Ühe kompromissina peaks olema laual ka variant, et maksed teise sambasse muudetakse vabatahtlikuks, kuid inimestele ei anta kohe võimalus välja võtta raha, mis senimaani on teise sambasse kogunenud.
Küsimus on veel ka selles, kuidas teine sammas täpsemalt vabatahtlikuks muudetakse. Üks variant on, et liitumine teise sambaga on automaatne ja kui inimene tahab sellest loobuda, peab ta tegema eraldi avalduse. Teine variant on vastupidine ehk teise sambaga liitumiseks peab tegema avalduse. Tõenäoliselt eelistavad penisonifondid esimest varianti.
Teistsugused varaklassid
Isamaa on lubanud anda rohkem vabadust oma teises sambas oleva raha investeerimiseks. Selle lubaduse probleem on aga see, et praegu on pensionifondides olevad summad tagatisfondiga kaetud. Kui aga varade hulk laieneb – näiteks tuleb kõne alla kinnisvara –, ei laiene neile tagatisfondi garantii.
Tagatisfond
Eesmärk on tagada kohustusliku pensionifondi osakuomanike paigutatud raha kaitse nii kohustusliku kogumispensioni kogumis- kui ka väljamaksete faasis. Eesmärgi saavutamiseks kogub fond kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid.
Kui pensionifondivalitseja ei ole kogujale ettenähtud ajaks raha maksnud, teeb seda tagatisfond. Hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90% ulatuses.
Üks kompromiss võib olla see, et inimestele antakse võimalus teise sambasse kogunevat vara iseendale laenata. Selline võimalus on näiteks Austraalias ja Uus-Meremaal. See tähendab, et teatud tingimustel on võimalik pensionifondis olevat raha kasutada näiteks kodu ostmiseks, hariduse omandamiseks, ravikulude katmiseks või sel ajal, kui inimene on töötu. Paraku pole andmeid, kas selline variant on praegu ka Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni kõneluste laual.
Peab olema vabadus investeerida mujale
Meie leiame, et väljamaksete süsteemi tuleb muuta, teise sambaga liitumine peab olema vabatahtlik. Me pole milleski veel kokku leppinud. Teise samba puhul soovime, et inimesed saaksid ise otsustada, kuhu nende pensioniraha investeeritakse, ja kindlasti ei pea see investeering olema jäigalt finantsasutuste käes. Tahame, et jääks vabadus investeerida mujale, näiteks kinnisvarasse, metsa, maadesse, fondidesse. Või siis saavad raha välja võtta.
Austraalia ja Uus-Meremaa näide ei ole hea. See oleks nagu panganduse topeltskeem. Palju parem oleks inimestele endile jätta vabadus otsustada kohe. Ei ole ju mõtet raha hoida madala tootlusega fondis ja siis see välja võtta, et maksta tagasi näiteks laenu.
Kõik need ettepanekud, mida olete välja toonud, otsivad kompromisse, mis käiksid finantsasutuste kaudu. Isamaa soovib teha pensionisüsteem hoiustajate keskseks.
Kusjuures, ma pole nõus Äripäeva väitega, justkui ma ei näita pensioniks kogumisega eeskuju. Vastupidi – ma ei usu teise pensionisambasse, mistõttu ma pole sellega ka liitunud. See on täpselt see eeskuju, mida mu tõekspidamised näidata saavad. Olen investeerinud nelja pensionisambasse – enda lastesse, ja see on minu maailmavaate järgi kõige õigem otsus üldse. Samuti olen investeerinud kinnisvarasse.
Rahandusministeerium: kas tõstame makse või muutub pension väiksemaks
Ilma teise sambata ei suuda riik hoida pensioni ja palga suhte praegust taset (40 protsenti) maksukoormust tõstmata. Juhul kui teise samba raha saab võtta tarbimisse varem kui pensionieas, siis nende inimeste pension on tulevikus märksa väiksem, kui riik on senini eeldanud.
Kui palju seda ühiskonnas aktsepteeritakse, on raske ennustada, kuid võib eeldada, et surve pensionide ühekordseteks tõusudeks suureneb veelgi. On ju näha, et isegi praegusest 40protsendilisest palga ja pensioni suhtest ei piisa.
Kõige problemaatilisem oleks juba kogutud teise samba raha kohe välja võtta. Ühest küljest tähendab see suure hulga raha paiskamist tarbimisse, mis tooks kaasa inflatsiooni suurenemise ja muud mõjud. Kui raha on kulutatud, siis uuesti riiklikus pensionis kogumisskeemi rakendada on äärmiselt keeruline.
Olukorra taastamiseks tuleks järgmised 17 aastat koguda kaks korda kõrgema maksemääraga, samas kui inimeste usk sellise skeemi eksistentsi oleks ilmselt olematu.
Lisaks kaasneb praktilisi probleeme, näiteks kuna suur osa teise samba investeeringutest on tehtud pikaajaliste investeeringutena, siis vara kiire realiseerimine võib tähendada, et inimesed ei pruugi saada seda raha, mida nad näevad täna oma pensionkontol – fondid võivad sattuda olukorda, kus investeeringud tuleb realiseerida madalama hinna eest.
Head alternatiivi rahandusministeerium kohustuslikule teisele sambale praegu ei näe.
Teise samba vabatahtlikuks muutmise või sealt raha välja viimise asemel tuleks pigem rääkida sellest, kuidas raha praegusesse pensionisüsteemi juurde tuua.
Raha ei ole, aga pensionisambast saaks
Meedias on spekuleeritud, et kuna riigieelarves pole valimislubaduste katmiseks eriti raha ja Keskerakond, EKRE ja Isamaa on lubanud maksutõuse vältida, on üks võimalus lubaduste katteks raha leida teise pensionisamba lammutamisest.
Statistikaameti andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk eelmisel aastal 0,5 protsenti ja keskvalitsuse tulude puudujääk eelmise aasta lõpus 236,5 miljonit eurot. Rahapuudus teeb kindlasti uue valitsuse moodustamise ja lubaduste täitmise raskemaks.
Niisiis on vihjatud, et appi võib tulla pensioniraha. Delfi kirjutas möödunud nädalal, et Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi plaan on, et pensionisambasse makstud 2 protsenti saab inimene alles jätta, aga riigi makstud 4 protsenti jääb riigile. Postimees kirjutas, et teise pensionisamba ära kaotanud Ungari ja Poola just nii tegidki: võtsid inimestelt nende kogutud pensioniraha käest ning kasutasid seda peamiselt riigivõla vähendamiseks, aga ka eelarveaukude lappimiseks.
Seeder ütles eelmisel nädalal nende juttude peale, et Isamaa plaan pole teist pensionisammast riigistada ja raha endale võtta, vaid hoopiski erastada.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (laen.ee, smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Panga kliendid müüvad aktsiat hoogsalt, LHV omad ostavad kokku
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Hetkel kuum
Panga kliendid müüvad aktsiat hoogsalt, LHV omad ostavad kokku
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
5
Panga kliendid müüvad aktsiat hoogsalt, LHV omad ostavad kokku
Viimased uudised
Äripäeva küsimuste peale maksti kõik ära
Tagasi Äripäeva esilehele
