Prokuratuur tahab minna Tartu Milliga riigikohtusse

Tartu ringkonnakohus jättis kuu aega tagasi muutmata Tartu maakohtu otsuse ASi Tartu Mill, Leonid Dulubi ja Priit Saare õigeksmõistmises maksukuriteos. Samas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse selles, millega Dulub ja Saar olid kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi tunnistatud, teatas kohtu pressiesindaja.

Riigiprokurör Marek Vahingul oli otsuse edasikaebamiseks 30 päeva. Riigiprokuröri nõunik Olja Kivistik kinnitas, et prokurör kaebas kohtuotsuse edasi.

Tartu Milli õigusnõustaja Ivo Raudjärv ütles pärast Tartu maakohtu otsust, et neile, kes kohtuprotsessi terve aja jälgisid, ei tulnud otsus üllatusena. Raudjärv ütles pärast ringkonnakohtu otsust Äripäevale, et teise astmega oli samamoodi.

Raudjärv rääkis, et kuritegeliku ühenduse puhul on ringkonnakohus tõenäoliselt lähtunud riigikohtu nädal varasemast otsusest ühes asjas, kus seda mõistet lahti seletati. "See ei ole väga kuritegeliku ühenduse moodi, kui seal on natuke organiseeritum grupp, kes kuritegusid toime paneb. Selline grupp, kes on leidnud kuritegude niši, kohe maffiaks tembeldada, on natuke palju."

Raudjärv ütles siis, et nad on endiselt seisukohal, et see, et kokkuleppemenetluses nõustus osa isikuid tunnistama Tartu Milli maksupettusele kaasa aitamist, ei tähenda tegelikult midagi. "Ringkonnakohtu otsus ütleb ju väga selgelt, et esiteks ei vabasta see prokuröri tõendamisest ja teiseks ei ole see ka mitte mingisugune tõend. See on Tartu Milli mõttes tühi paber."

Süüdistuse järgi esitas Tartu Milli ostujuht Dulub tööandja raamatupidajatele tasumiseks võltsitud viljaostuarveid, millel olid vilja müüjatena märgitud valed isikud. Raamatupidajad, kes arvete võltsitusest ei teadnud, kajastasid neid arveid maksuhaldurile esitatud Tartu Milli käibedeklaratsioonides. Selle tulemusena vähenes Tartu Milli käibemaksukohustus riigi ees.

Samas ei saanud Tartu Mill sellest kasu, kuna Dulubi korraldamisel maksti riigil saamata jäänud käibemaksuosa Tartu Millile vilja müünud ja arveid väljastanud vahendajatele. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Dulub ei esitanud arveid raamatupidajatele mitte selleks, et vähendada Tartu Milli maksukohustust, vaid selleks, et teenida isiklikku kasu.

Nimelt maksid vilja vahendajad Tartu Milli juhtkonna teadmata Dulubile tasu selle eest, et ta ostaks süüdistuses märgitud arvete alusel nendelt Tartu Millile vilja. Seaduse järgi on maksuhaldurile valeandmete esitamine kuritegu üksnes juhul, kui seda tehakse maksukohustuse vähendamiseks.

Kuna Dulub ei tegutsenud selleks, et vähendada tööandja maksukohustust, vaid isiklikust saamahimust, ei täitnud ta maksukuriteo koosseisu. Süüdistust pistise või altkäemaksu võtmises prokuratuur Dulubile aga ei esitanud.

Dulubi õigeksmõistmine maksukuriteos tingis ka Tartu Milli ja Saare õigeksmõistmise.

Ringkonnakohus ei andnud lõplikku hinnangut sellele, kas Tartu Milli käibedeklaratsioonides esitatud andmed olid valed ja kas Tartu Mill peab riigile laekumata maksusumma hüvitama. Vaidlus selle üle jätkub käimasolevas halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitas muu hulgas hiljutisele riigikohtu praktikale tuginedes ka kuritegeliku ühenduse tunnuseid. Sellel peab tervikuna olema ülimuslikum ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuriteo või kuritegude toimepanekut. Kuritegelik ühendus peab olema selline, et ühenduse eksistents iseenesest kujutaks endast märkimisväärset ohtu avalikule julgeolekule.

See on nii näiteks juhul, kui ühendus kasutab oma eesmärkide vahetuks saavutamiseks või seda toetavaks tegevuseks vägivalda või teisi hirmutavaid meetmeid, ostab ära riigiametnikke, mõjutab või üritab mõjutada poliitikat, meediat, avalikku haldust või majandust, üritab saavutada turgu valitsevat või vähemalt olulist positsiooni mingil (kriminaalsel) tegevusalal või on selle saavutanud.

Kriminaalasjas süüdistati Dulubi ja Saart kuulumises teravilja vahendamise ja käibemaksupettusega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus leidis, et ühendus, millesse Dulub ja Saar väidetavalt kuulusid, ei olnud kuritegelik ühendus.

Süüdistuses kirjeldatud kujul ei olnud süüdistuses märgitud inimeste koostöö kuritegelikule ühendusele omane. Väidetavas kuritegelikus ühenduses puudusid reeglid või käitumiskoodeks, samuti väljakujunenud kindel struktuur ja selgepiiriline hierarhia. Pole andmeid, et inimesed oleksid pannud tegusid toime teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ja toimetavad viimase huvides ning selle eesmärke silmas pidades.

Süüdistuses nimetatud olid omavahel vaid lõdvalt seotud ja nad ei moodustanud ühendust, millel olnuks nii-öelda iseseisev tahe. Ringkonnakohus leidis sedagi, et isegi juhul, kui kuritegeliku ühenduse olemasolu oleks võimalik jaatada, ei saaks Dulubi lugeda selle ühenduse liikmeks, vaid üksnes koostööpartneriks.

Ringkonnakohtu kolme kohtunikuga kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et prokuratuuri koostatud süüdistuses on olulisi puudusi ja see ei vasta täiel määral selguse ja täpsuse nõudele.