Keith Siilats sattus keset maailma suurimat festivalipettust: põhiline oli inimeste lollus

Siilats otsustas lõpuks Fyre festivali korraldamise juurest lahkuda, kui sai selgeks, et nii suurt festivali väikesel Bahama saarel ei saa siiski korraldada, ja ta taipas, et juhid on hakanud investoritele kindluse andmiseks dokumente võltsima.

Ameerika Ühendriikides elav Keith Siilats sattus maailma suurimaks petufestivaliks tituleeritud festivali korraldamisse, kui aitas selle korraldaja Billy McFarlandi eelmise äri Magnises liikmetele organiseerida Bahama saartele lohesurfireise. Kaasas oli ka räppar Ja Rule, kellest sai lõpuks festivali investor. Ja Rule ja McFarland küsisid Siilatsilt, kas privaatsel Exuma saarel Bahama saarestikus õnnestuks teha festival.

Siilats lasi neil võtta ühendust kruiisilaevadega tegelevate ettevõtetega ning tegi esialgse eelarve: selgus, et eduka piletimüügi korral võiks festival toimida nii, et külastajatele renditakse kruiisilaev.

Kaks nädalavahetust kestma pidanud muusikafestivalile Bahama saartel tehti supermodellide ja Instagrami modellidega video, millega reklaamiti luksuslikku festivali kunagi narkoparun Pablo Escobarile kuulunud saarel. Piletimüük oli edukas, kuid väikesel saarel tuhandetele inimestele festivali korraldada oli tegelikkuses lõpuks võimatu, sest korraldajad tahtsid festivali ajada üha suuremaks. Lõpuks taheti saarele kohale tuua 10 000 külastajat.

“Ma vaatasin, et järgmine probleem oli, kuidas need inimesed sealt kruiisilaeva pealt saare peale saada. Kohalikud kasutavad sellist asja nagu LCM 8. USA armee tootis Vietnami sõja jaoks selliseid paate, millega sai otse kaldale minna ja siis said tanki viia põhimõtteliselt randa. Sellega sa saad 300 inimest korraga laeva pealt maha. See oli veel võimalik,” meenutas Siilats.

Ka lennukitega inimeste saarele toomine polnud lihtne, sest väikeste lennukitega väga palju inimesi tuua ei jõua. “Aga ma tegin enam-vähem sellise plaani, et kui 2000 inimest tuleb kruiisilaevaga, siis võib-olla 1000 inimest saab veel lennukitega kuidagi muudmoodi sinna saare peale.”

“Nemad tahtsid ikkagi teha 10 000 inimesega ja siis majutada kõiki telkidega saarel,” ütles Siilats. Ta rääkis, et lõpuks taheti tuua kahte kruiisilaevaga, aga juba ühega oleks asi keeruline olnud. Siilatsi sõnul küsis ta nõu ka kontserdikorraldajalt Peeter Rebaselt, kes ütles, et sellest festivalist ei tule midagi välja.

Siilats ütles, et pärast tema lahkumist palgatud inimesed ei olnud kunagi seal saare peal käinud. “Ma olin seal saare peal ikkagi kümme aastat käinud vähemalt kümme korda aastas nende lohesurfarite reisidega. Seal oli põhiline ikkagi inimeste lollus,” andis ta hinnangu.

“Kui sa oled loll, siis sa mõtled, et äkki on kuidagi võimalik sinna need inimesed saada,” ütles Siilats. “Kindlasti oleks seal saanud 3000 inimesele teha hästi vinge festivali, aga siis oleks pileti hind pidanud olema palju karmim.”

Siilatsi sõnul oli lisaks probleeme investoritele info jagamisega. Investoritel polnud aimu, kuidas festivali korraldamisega läheb, ja nad arvasid, et festival on kindlustatud. Tegelikkuses mingit kindlustust polnud, kuigi investorid seda uskusid. Siilats sai ühe investori käest McFarlandi saadetud dokumendi, mis pidi tõestama, et tal on 2 miljonit Facebooki aktsiat, mida ta lihtsalt ei saa praegu kasutada, sest ta tasuks selle pealt liiga palju makse. Siilatsi sõnul oli see ilmselgelt võltsitud ja ebaloogiline.

Selle kohta, kas festivali idee autor Billy McFarland oli lõpuks suur petis või tabas teda lihtsalt suurusehullustus, arvas Siilats, et McFarland sattus ka ise kohalike müügijutu õnge.

“Bahama oli 1980. aastatest alates päris kõva narkoriik. Ma käisin seal esimene kord vist 2007. aastal ja siis küsiti mu käest, kas ma tahaksin võtta paar kilo USAsse kaasa. Need vennad, kes enne olid narkodiilerid, rendivad nüüd paate ja Jet Skisid,” rääkis ta. Kõik, kes vangi ei läinud, panid oma raha turismi. “Kui Billy sinna tuli, sai ta nende inimestega sõbraks ja need on sellised head müügivennad, endised narkodiilerid. Mina arvan, et talle müüdi see maha. Ma nägin ka, et ta oli hakanud seal ikkagi narkootikume väga kõvasti tarvitama.”

Festivali viis Siilatsi hinnangul hukatusse ka see, et meeskond pidi saama lisaks palgale tulemustasu. Tema pidi saama lisaks palgale 5 protsenti festivali kasumist. “Siis tekibki selline olukord, et tegelikult, kui festival on kahjumis, siis vahet pole, kui suures kahjumis see on, sina saad sama palju palka.­ Aga kui see on kasumis, siis sa saad rohkem,” rääkis ta ja märkis, et kui lubada kellelegi tulemustasu, tekib sellel inimesel tung võtta suuri riske.

Bolt on ka Siilatsi osalusega USA elektri tõukerataste äpi nimi. Siilatsi sõnul käib kahel Boltil omavahel kohtuvaidlus.

Kuna ka Siilatsi Bolt plaanib laieneda mitmesse Euroopa linna, nagu Taxify Bolt, kes tegutseb juba Pariisis, ei saa nad Siilatsi sõnul sama nime all tegutseda. “Meil on kindlasti Euroopa laienemisplaan ja Bolt on meie rahvusvaheline kaubamärk, nii et kindlasti selle pealt mingi võitlus tuleb. Meil oli see kaubamärk enne,” ütles Siilats. Siilatsi sõnul on juba nende klienditoe poole pöördutud, sest kliendid on segaduses tõmmanud alla vale rakenduse ehk hoopis Taxify äpi. “Muidu on mulle Eesti ettevõtted alati meeldinud, aga see oli suur üllatus, et nad selle nimemuutuse tegid. Ma loodan, et nad muudavad selle tagasi.”

Siilatsi Bolt sai enda reklaamnäoks ka maailmakuulsa endise sprinteri Usain Bolti. Siilatsi sõnul Taxify Boltiga rääkinud ei ole, nemad valmistasid koostööd ette aasta aega.

Siilatsi sõnul on tema osalusega Boltis endine Uberi meeskond ning järgmine samm on neil isesõitvad tõukerattad. “Me paneme sinna radari peale. Tallinna Tehnikaülikoolis ehitatakse selline radar, mis tunnetab ära, kui keegi jääb ette ja siis see automaatselt pidurdab.”

Lisaks panid nad tööle selle, et skuuter ei käivitu enne, kui inimene paneb jala pidurile ja võtab selle ära. Põhjus on see, et tihtipeale toimuvad õnnetused, kui inimesed sõidavad elektrilise tõukerattaga esimest korda ega leia pidurit üles.

Bolt on Siilatsi jaoks praegu täiskohaga töö ning seepärast kolis ta ka Mia­misse. Ta jätkab aga tegutsemist ka Bahama saartel.