Ukraina presidendikohta jahivad koomik ja kommiärimees

„Ma tahan öelda aitäh kõigile ukrainlastele, kes ei hääletanud üksnes nalja pärast. See on alles algus, me ei lase rihma lõdvaks,“ kostis 41aastane Zelenski pärast tulemuste väljakuulutamist.

Teleseriaalis „Rahva teener“ ootamatult presidendiks saavat õpetajat kehastav Zelenski oli teinud omalt poolt kõik, et valimispeole kohale tulijad võiksid rihma just lõdvaks lasta, pakkudes baaris tasuta alkoholi, aga ka võimalust mängida lauajalgpalli ja -tennist. Zelenski on Ukraina televaatajatele tuntud nägu, ta on meelelahutustööstuses tegutsenud enam kui kaks aastakümmet. Hariduselt on ta aga jurist.

Porošenko ütles, et asi on naljast kaugel. „Te tahate näha selles riigis muudatusi, aga tahate neid näha kiiremini, rohkem ja kvaliteetsemal kujul. Ma olen aru saanud, miks te protestite,“ ütles veel ametis olev president.

Porošenko sõnul on Zelenski sobimatu Ukrainat rahvusvahelisel areenil esindama, koomik olevat eriti kehv Venemaa presidendi Vladimir Putiniga läbirääkimisi pidades. Porošenko sõnul oleks Putini jaoks unelmate täitumine, kui Ukraina presidendiks saaks pehme, kogenematu, nõrk, ideoloogiliselt ebaselge ning naljatlev inimene. „Kas me tõesti anname talle (Putinile – toim) selle võimaluse?“ küsis ta.

Kogenematus pole aga ainus probleem, mis praegu popima kandidaadi Zelenski juures esile tuuakse. Kampaania ajal ei andnud ta eriti agaralt intervjuusid. Samuti ei osalenud ta presidendidebattidel. Oma kampaania sõnumit edastas ta sotsiaalmeedias Facebookis ja YouTube’is.

Samas on Zelenski öelnud, et Lääs peab rohkem pingutama, et Ukraina-Vene konflikt lõppeks. Samuti on Zelenski öelnud, et Ukrainasse võiks tekkida uus põlvkond poliitikuid, kes jätkaksid Ukraina paremat sidumist Läänega.

Bloomberg kirjutas jaanuaris, et Zelenski pole oma poliitilist sihti paika pannud. Ta ise on öelnud, et vanakooli poliitikud näivad kõik ühesugused ega suuda oma lubadustest kinni pidada. Selle asemel läheneks Zelenski otse rahvale ja küsiks, mis on ukrainlaste jaoks viis suurimat probleemi. Ka lahenduste leidmiseks lubab Zelenski läbi viia rahvaküsitluse.

Kui mehelt küsiti, kuidas ta lõpetaks Ukraina-Vene sõja, vastas ta, et rahva sõna otsustab, kuidas kompromiss leitakse. Analüütikud ei hoidnud kriitikat kokku ja ütlesid, sõna „kompromiss“ on Ukraina poliitikas tulehakatuslik. Venemaa suhtes paistab Zelenski olevat pigem pehme.

Sealjuures paistab, et sarnaselt Trumpiga arvab ka Zelenski, et tal on esmaklassilised läbirääkimisoskused ning eelmised presidendid pole olnud piisavad osavad, et Vene riigipeaga läbi rääkida. Zelenski ei ole siiski suutnud selgitada, miks oleks tema edukas seal, kus teised pole suutnud.

Zelenski kampaania jaoks on raha tulnud hämaraid teid mööda. Tema tegevust seostatakse Ukraina oligarhi Ihor Kolomoiskiga, kelle telekanal on andnud Zelenskile palju eetriaega. Samuti lasi kanal taas eetrisse seriaali „Rahva teener“, kus Zelenski peaosa mängib. Arvatakse, et Kolomoiski on ka Julia Tõmošenko kampaania taga.

Kolomoiski on Ukraina üks rikkamaid mehi. Tema ettevõtted kontrollivad strateegilisi tööstusi, näiteks energiavaldkonda, samuti on tal meediaettevõtteid. 56aastasel oligarhil on suisa kolmekordne kodakondsus, Forbesi andmeil kuulub talle nii Ukraina, Iisraeli kui ka Küprose pass. Tema varanduse koguväärtuseks hindab Forbes 1,2 miljardit dollarit.

Kolomoiski on öelnud, et ei soovi Porošenkot presidendiks teiseks ametiajaks. Seoseid Zelenski ja Tõmošenkoga on ta aga eitanud.

Porošenko, samuti Ukraina oligarh, kommiäri Roshen omanik, sai presidendiks 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi. Eelmisel aastal ei uskunud keegi Porošenko edusse, kuid viimaste kuudega on ta tagasi pildil.

Porošenko kampaania põhines patriotismil ja Vene agressiooni vastu võitlemisel. Sellest kõneleb otsesõnu ka Porošenko valimislause: „Armee. Keel. Usk“. Teadupärast võitleb Ukraina armee Venemaa toetatud separatistide vastu Ida-Ukrainas Donbassis. Keele all mõtleb Porošenko ukraina keele tugevdamist. Usu all peab Porošenko silmas Ukraina õigeusu kiriku eraldumist Vene õigeusu kirikust.

„Me teeme kõik, mis meie võimuses, et teha Ukraina tugevaks, vabaks ja iseseisvaks,“ lubas Porošenko. Vahetult enne pühapäevast hääletust manitses president valijaid, et need ei läheks kaasa „küünliste naljadega“ ja populistlike lubadustega.

Samas jätkub kriitikat ka Porošenkole. Tema üks valimislubadusi 2014. aastal presidendiks saades oli lõpetada sõda. Konflikt pole aga kuhugi kadunud ning kerib juba kuuendat aastaringi. Hukkunud on pea 13 000 inimest. Korruptsioon lokkab Ukrainas endiselt ning mitmed seadusemuudatused on saanud kõvasti kriitikat.

Porošenko rõhutas Zelenski ning Tõmošenko seotust Kolomoiskiga ning pidas oligarhi sekkumist valimistesse kättemaksuks selle eest, et Kolomoiski pank 2016. aastal riigistati. Nimelt teatas Ukraina veidi enam kui kaks aastat tagasi, et natsionaliseerib 5 miljardi dollari eest riigi suurima panga PrivatBanki.

Ukraina rahandusminister Oleksandr Daniljuk rääkis toona, et panga eraaktsionärid pakkusid valitsusele välja, et klientide huvides peaks riik olema panga omanik. PrivatBankil oli siis 6 miljardi dollari väärtuses erahoiuseid, mis on enam kui 36% ukrainlaste koguhoiustest. Panga klientideks oli aga pea pool ukrainlastest. Kuna PrivatBankil hoiuste ja laenude tasakaal oli tõeliselt paigast, mida rõhutas ka IMF, nähti ainsa lahendusena seda, et riik hakkaks panka kontrollima. Samuti näitasid uuringud, et PrivatBankis tegeleti aastaid laiaulatusliku pettusega.

Esimeses voorus sai Zelenski veidi enam kui 30% häältest, samas kui Porošenko skooriks jäi 17%. Kolmanda koha sai esimeses voorus kahekordne peaminister Julia Tõmošenko 14%ga.

Tõmošenko ütles pressikonverentsil, et kaalub hääletustulemuste vaidlustamist. Kokku käis presidendivalimiste esimeses voorus valimas 64% hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste teine voor peetakse 21. aprillil.