"IKEA tuli, et jääda"

"Pragmaatiline põhjus, miks tuldi praeguse lahendusega, oli soov jõuda siia turule kiiremini," selgitas ta reedel Äripäeva Raadio hommikuprogrammis. Tuleviku ennustamisel tõi ta näiteks Leedu, kus IKEAl on nii suur pood kui ka Tallinnaga sarnanevad lahendused Klaipedas ja Kaunases.

Sarnaselt Läti ja Leeduga ajab Tallinnas IKEA äri frantsiisivõtja ja tema tegevust mõjutab see, et kõik otsused peab heaks kiitma ja lõpliku „jah“ sõna andma peamaja. „Selles osas on palju lahtisi otsi, aga ma usun, et IKEA on tulnud siia selleks, et jääda, ja ma ei imestaks, kui mingi aja pärast ikkagi näeme nii-öelda päris poodi," kommenteeris Tinno.

Kinnisvaraettevõttel algas koostöö IKEAga Lätis, kuhu Colliers aitas ketil siseneda. Seal otsiti sobivat maatükki, millele pood ehitada ja kõik kokku võttis umbes paar aastat. Eestis tuli valida pindade seast sobivaim ning siis omanikuga läbi rääkida. Kõik see võttis Tinno sõnul Eestis umbes üheksa kuud.

„Sellisel kujul äripinna otsingut tihti ette ei tule, kus vajatakse natuke nagu kaubandus- ja natuke nagu laopinda. Tihti lastaksegi sellise vajaduse puhul ise ehitada," selgitas ta.

Lisaks turule tuleku kiirusele peegeldab IKEA lahendus ka kaubanduspindu ees ootavaid muutusi. "Digitaalsete ja mobiilsete müügikanalite osatähtsus kasvab, kuid ka keskused muutuvad ehk sõna "kaubandus" kaob kaubakeskuste nimest ära," kirjeldas muutusi Tinno. "Keskustes võikski saada ära teha võimalikult palju igapäevaselt vajalikku - lisaks ostlemisele meelt lahutada ja muid teenuseid tarbida selleni välja, et seal saab töötada." Uuendustest annab tema hinnangul aimu näiteks Porto Franco arendus Tallinna sadamas.

Samuti mõjutab siinset kaubanduspindade turgu Saksa odavpoeketi Lidli Eestisse laienemine järgmisel aastal. "Rahvusvaheline kogemus näitab, et ükspuha, kuhu Lidl läinud on, on see turu sassi löönud. Saame näha, kas ja mis Eestis juhtub," lisas Tinno.