Riigi strateegiajuht: Eesti rahva suhteline vaesus kasvab

Kattago rääkis Eesti riigi pikaajalisest konkurentsivõimest ning pani hingele, et eelkõige sõltub see meie kõigi igapäevastest otsustest, ka sellest, kas me trepil kõndides käsipuust kinni hoiame või mitte.

Riigi konkurentsivõime on iga Eesti ettevõtte ja inimese asi, sest need valikud, mida me iga päev teeme, mõjutavad meie enda ja meie ettevõtete konkurentsivõimet, ja mis kõige olulisem – meie riigi pikaajalist ­konkurentsivõimet. Pikaajaliseks loeme ­20–25 aastast plaani, mis tähendab, et me vaid aimame ehk ennustame kohvipaksu pealt. Konkurentsivõime on iseenesest see, kuidas me saame hakkama selles ­keskkonnas, kus konkureerime või tegutseme.

Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” sai Eesti peamiste eesmärkidena kirja pandud tootlikkuse suurendamine hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni, 2020. aastaks 80%ni ja tõsta tööhõive määra 20–64aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ja 2020. aastaks 76%ni.

Tagasi vaadates saame öelda, et tootlikkusel ei ole hästi läinud. Põhjuseid on ilmselt mitu, prognoosid olid liiga optimistlikud, ilmselt ei töötanud see poliitika ning pole tehtud radikaalseid samme, nähes, et eesmärk ei täitu. Tööhõive eesmärgiga on lood oluliselt paremad, see sai täidetud ning ületatud juba paar aastat tagasi, hõive on selles grupis 79%.

Vaadates veel “Eesti 2020” plaani, on mõõdikuid palju ning enamjaolt on reformid vilja kandnud ja liigutakse positiivses graafikus.

Üks ebaõnnestumine, mille Kattago veel välja tõi, on Eesti rahva suhtelise vaesuse suurenemine – rikkad saavad veelgi rikkamaks kiiremini, kui vaesed neile järele jõuda suudavad. Aastaks 2020 oli Eesti suhtelise vaesuse määra eesmärk 15%, hoolimata stardipositsioonist (17,5%) on tegelik seis täna hoopis 22,6%. On selge, et aastaks 2020 seatud plaan ei täitu.

Eesti varasem konkurentsivõime kava lõpeb aastal 2020, nagu ka eurorahade periood. Eelmise aasta märtsis algas strateegia “Eesti 2035” koostamine, seda veavad riigikantselei ja rahandusministeerium. Uue strateegia eesmärk on suunata meie pikaajalist arengut. Missugused on meie peamised probleemid, võimalused – missuguseid sihte seada ning kuidas neid rahastada?

Mitmes valdkonnas ei ole muutusi võimalik ellu viia neljaaastase valitsusajaga, plaanid ja investeeringud tehakse pikaajalisemad. Kattago nimetab “Eesti 2035” täitevvõimu katusstrateegiaks, mille järgi ministeeriumid arengustrateegiaid koostama hakkavad. Küsimuse peale, kuidas kindlustada seda, et poliitikud kõike ära ei riku, jääb tal vaid loota, et need strateegilised sihid peavad ajas vastu. Tõdeb ta siiski, et täpsemad plaanid, kuidas need reformid ellu viiakse, on poliitikute otsustusmaa.

Strateegia koostamine sai alguse 2018. aasta arvamusfestivalil ning praeguseks on kaardistatud peamised probleemid ja strateegilised sihid. Strateegia peaks esimesel kujul kokku saama selle aasta jooksul ning kinnituse saama 2020. aastal.

Üheks suurimaks ja olulisemaks globaalseks trendiks, millest konkurentsivõime sõltub, peab riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago tehnoloogiliste muutuste intervalli kiirenemist.

See toob kaasa olulisi muutuseid nii äri- kui ka elustiili mudelitesse. Inimesed ja arvutid on aina rohkem ühenduses, tehisintellekt areneb meeletu kiirusega. Kas oleme selleks valmis? Kas soovime jagada oma andmeid ning minna selle arenguga kaasa?

Globaalsete trendide puhul on oluline meelde jätta ja mõelda sellele, missuguseid valikuid need seavad meile riigina ja ettevõtetena.

Kattago toob välja, et me võime küll rändeteemasid ignoreerida, kuid see ei päästa meid rändest tulevikus. Mida rohkem me globaalsete trendidega arvestame, nii riigi kui ka ettevõtjana, seda suurem on meie konkurentsivõime tulevikus.