Infoajastu inkasso ähvardab tuhandete ettevõtjate maine rikkuda

Marie Rosina äriimpeeriumisse kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad "sünergiliselt" – Kreedix OÜ tegeleb võlgade sissenõudmisega, selle tütarfirma Register OÜ aga peab veebikülgi Inforegister ja Storybook, kus väidetavalt võlgades ettevõtete kohta negatiivseid artikleid ehk "nutulugusid" avaldatakse.

Soasepalt nõuab Kreedix 1072 euro tasumist, kuid mingeid tõendeid selle kohta, et säärane võlg üldse eksisteerib, talle esitatud pole. Ärimehele pakuti võimalust tasuda võlg kas korraga või maksegraafiku alusel "kasvõi 10 eurot kuus". Mees ise peab olukorda absurdseks.

"Seitse aastat tagasi unustatud ettevõte, ammu kustutatud, ja nüüd, et riputame igasugu asju üles sinu kohta, kui sa meile maksma ei hakka. Kvalifitseerub selgelt väljapressimiseks," ütles Soasepp.

Eurosolutions oli tema sõnul kunagine valdusfirma. Enda sõnul kontrollis ta eile hommikul ka riigiportaalist üle, ega tõesti mingi säärane vana võlg üleval pole. "Näitab, et ühtegi maksuvõlga ega midagi ei jäänud. Nagu ei oleks ühtegi kohustust," oli Soasepp nõutu.

Säärastes ähvardustes näeb ta aga tõsist äririski. "Pane tänapäeval ettevõtja kohta Inforegistrisse mingisugune bläkk üles ja sul on panga uksed kohe kinni. Ometi peaks (Inforegister) olema turuliider, kõik pangad võtavad ju info nende käest. Ja kurat, sihuke asi," sõnas ta.

Tegemist pole üksikjuhtumi, vaid laialdase kampaaniaga, nagu selgub ka Kreedixi ja Inforegistri omaniku Marie Rosina kommentaarist. Rosin leiab, et sääraste nõudmiste esitamises ettevõtjatele pole midagi ebakorrektset ning kirjade saatmisega kavatsetakse hoogsas tempos jätkata. Seda ka siis, kui tegu on ammu kustutatud firmade endiste juhatuse liikmete või omanikega.

"Kas teadsite, et tankistidele on võõrandatud ettevõtteid ühes võlgadega rohkem kui pool miljardit?! Kas arvate, et ettevõtete tankistidele kantimisega, sundkustutamisega, kahtlaste ühinemisetega – peame kustutama ka kõik faktid? Kui aastaid ei ole võlglased olnud huvitatud enda võlgade maksmistest, olenemata sellest, et info on olnud märgiste, summade, reitingute näol olnud üleval aastad – siis mis nüüd siis juhtus?!" kirjutas Rosin.

Tema sõnul on keskkond Storybook loodud selleks, et "rääkida Eesti ettevõtjatest lugusid." Seejuures on plaanid ülimalt ambitsioonikad – juba sel nädalal kavatsetakse automatiseeritult juurde "toota" hiigelkogus uusi artikleid.

"Kui märgised-summad-reitingud ei ole piisavad selleks, et võlgade eest ärajooksmisele piir panna, siis teeme seda oma lugudega. Praeguseks on Storybookis ettevõtjatest avaldatud ca 1 miljon artiklit ja neid lisandub juurde iga päev. Näiteks juba sel nädalal avaldame uued lood ca 150 000 kustutatud ettevõtte kohta. Loo liik on “Lõpulugu” ja ettevõtte Eurosolutions OÜ kohta saame teada, et kuus aastat ajas Äriregister maksumaksja raha eest hr Soaseppa taga, et ärimees oma aruandekohustusi täidaks. Ka kolm trahvimäärust ei olnud piisav, et kohustusi täita. Ettevõte sundkustutati, aga faktid ei kustu, vaid neid on võimalik parandada," rääkis Rosin.

Hiljem saatis Rosin Äripäevale veel ka äsja avaldatud artikli, kus ähvardab, et avaldama asutakse Kreedixile saadetud vastuseid. "Kõigile maksegraafiku soovijatele reageerime esmajärjekorras ja sõimukirjad, mis kannatavad trükimusta, avaldame Storybookis. Infoks tänastele ja tulevastele võlausaldajatele," seisab artiklis. Kirju väidetavatelt võlgnikelt olevat laekunud juba tuhandeid ning "telefonid helisevad lakkamatult".

"Me tabasime naelapea pihta ja siinjuures ma ei taha öelda muud kui seda, et me oleme valmis sõlmima kokkuleppeid, vähendama nõude summasid, andma erinevaid hüvesid, aga me ei ole nõus kustutama ajaloost fakte. Kinnitan, et me ei käsi ega kohusta mitte kedagi mitte millekski, me anname üksnes võimaluse parandada juhtunut, misjärel saavad kustuda ajaloost ka faktilised asjaolud," seisab Rosina artiklis.

Äripäevale teemat kommenteerinud jurist Janno Perv märkis, et otseses seaduserikkumises Rosinat tõenäoliselt süüdistada ei saa, kuid samas ei saa sellist tegevust pidada eetiliseks.

"Korrektne oleks saata nõudekiri ja panna juurde tõendid. Ebakorrektne on saata ainult teade, et teil on võlgnevus ja hakake maksma. Võlgnevus võib olla, iseküsimus, kas see on aegunud või mitte, ja kust see tuleneb – seal on miljon võimalust," märkis Perv.

Tema sõnul on inkassofirmadel viimasel ajal äri tegemine keerulisemaks läinud, mis paneb neid otsima "innovaatilisemaid" võtteid. "Nad proovivad igasuguseid võimalikke ja võimatuid asju kasutada, et nõrganärvilisi seltsimehi panna maksma. Inkasso ilmselt mingil hetkel sureb ise välja, sest neil ei ole võimu ja seadusandlikku tuge," märkis Perv.

Tema sõnul peaks säärase kirja saanud ettevõtja esialgu nõudma tõendeid. "Loomulikult võtab iga ettevõtte juhil korraks põlved nõrgaks, kui loed, et mul on võlgnevus. Kirjutage vastu, et esitage nõuet tõendavad dokumendid ja summa kujunemise loogika. Praegu lihtsalt keegi küsib, et kuule – anna mulle raha," sõnas Perv. Mängu tuleb ka see, et nõuded võivad olla ammu aegunud.