OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 225−0,48%38 535,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,86

OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 225−0,48%38 535,7
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,86

24.04.19, 13:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikohus jättis VEB Fondiga raha kaotanud ettevõtjad pika ninaga

Riigikohus jättis läbi vaatamata VEB Fondi sertifikaadiomanike kaebuse riigikogu tegevusetuse vaidlustamiseks ja 15 miljoni eurose hüvitise maksmiseks.

Katariina Krjutškova

Riigikohtu sõnul ei ole selle kaebuse lahendamine riigikohtu pädevuses. Foto: Ekspress Meedia

Riigikohtu sõnul ei ole selle kaebuse lahendamine riigikohtu pädevuses, teatas riigikohtu pressiesindaja Iris Raudsik.

"Riigikogu tegevusetusega seoses kohtusse pöördumise võimaluse puudumine ei ole praegusel juhul vastuolus põhiseadusega, sest ükski õigusakt ei nõua, et hüvitise määramine toimuks just riigikogu otsusega," vahendas Raudsik. Tema väitel tuleb hüvitamisnõuded esitada maa- või halduskohtusse.

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindav vandeadvokaat Indrek Leppik väitis, et nad on esitanud hüvitamisnõude ka Tallinna halduskohtusse. Seal oli menetlus peatatud, kuni riigikohus teeb lahendi.

Ühtlasi tsiteeris Leppik 2017. aastal ajakirjas Maksumaksja avaldatud VEB Fondi eelnõu koos toimetuse kommentaaridega, mis sisaldas ka VEB Fondi vanasõna: "Nagu sellistel puhkudel juba kombeks, selgub pärast paarikümneaastaseid kohtuprotsesse, et kahjukannatajad olid pöördunud kas valesse kohtusse, vale nõudega, vale isiku vastu, liiga vara, liiga hilja või unustanud ära tähtsad nõiasõnad."

Leppiku sõnul esitasid nad selle tarkuse pinnalt korraga mõlemad kaebused.

Riigikohtule kaebuse esitanud sertifikaadiomanikud soovisid, et kohus tuvastaks hüvitise määramata jätmise õigusvastasuse ja mõistaks hüvitise riigilt välja või kohustaks riigikogu hüvitise väljamaksmist otsustama.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas selle aasta 21. jaanuaril võtta riigikogu täiskogu päevakorda otsuse eelnõu, mis nägi ette rahalise hüvitise VEB Fondi sertifikaadiomanikele 15 miljoni euro ulatuses.

29. jaanuaril otsustas õiguskomisjon eelnõu täiskogu päevakorrast tagasi võtta ja jätkata selle arutelu komisjonis. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langes aga eelnõu parlamendi menetlusest välja.

Riigikohtust nõudsid õigust rahata jäänud ettevõtjad

Riigikohtu poole pöördusid VEB Fondi koondatud nõuete omanikud AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Läti Merelaevandus, AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis), kes leiavad, et riigikogu ei ole seni otsustanud neile õiglase ja reaalse hüvitise määramist ja väljamaksmist nende nõuete eest.

Sertifikaadiomanikke esindav vandeadvokaat Indrek Leppik väitis Äripäevale, et kaebajad tahavad tagasi saada nende pangakontodelt ära võetud raha.

"Sellest on tänaseks õnneks enamik aru saanud, et see raha võeti lihtsalt riigi poolt piinliku skeemiga ära. Kliendid soovivad teha kõik selleks, et see lõpuks tagasi saada,“ ütles Leppik.

Mis on VEB Fond?

Riiklik VEB Fond on riigikogu otsusega 1993. aastal asutatud fond eesmärgiga koondada sinna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Fondi asutajad olid Eesti Pank ja vabariigi valitsus. Riikliku VEB Fondi haldajaks on Eesti Pank Eesti riigi nimel. VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse Eesti Panga presidendi Siim Kallasega.

Fondi loomisel oli sinna koondatud nõudeid peaaegu 800 miljoni krooni ulatuses. 2006. aastaks oli Eesti Panga teatel nõuete maht vähenenud 274,3 miljonile kroonile.

Jaanuaris 2013 avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile. Toona VEB Fondiga seotud persoonid võltsingutega seonduvaid tehinguid ei mäletanud ja tekkinud on väga palju spekulatsioone, kes VEB Fondi tehingutest tegelikult kasu on saanud.

Katariina Krjutškova

Seotud lood

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.