Märtsi algul Väätsa prügilast koondatud pikaaegne juht Aivar Lõhmus alustas aprillis tööd Torma prügila tegevjuhina.
- Nüüd juba Torma prügilat juhtiv Aivar Lõhmus Väätsa prügila kompostiväljakul. Foto: Julia-Maria Linna
Torma prügila juhatuse liikme Toomas Orumaa sõnul on Aivar Lõhmus Eesti üks parimaid jäätmekäitluse eksperte, kes on valdkonnas töötanud pea 20 aastat. „Soovisime olla esimesed, kes talle atraktiivse tööpakkumise teevad. Mul on väga hea meel, et Aivar otsustas meie pakkumise vastu võtta ja Torma prügila meeskonnaga liituda,“ andis Orumaa pressiteate vahendusel teada.
Lõhmus ütleb, et Torma prügila pakkumine oli meeldiv üllatus. „Mõtlesin, et võtan Väätsa prügilast lahkudes aja maha ja puhkan mõnda aega, aga siis tuli see pakkumine. Tormal on põnevad arenguplaanid ja tugev partner, kelle toel neid ellu viia – usun, et saan oma oskuste ja teadmistega abiks olla,“ lisas Lõhmus.
Jõgevamaal asuv Torma prügila on üks viiest täielikult keskkonnanõuetele vastavast prügilast Eestis, mis tegutseb alates 2001. aastast.
Väätsa prügila kauased juhid Aivar Lõhmus ja Kalev Aun koondati, sest uue juhi hinnangul saab töö tehtud ka väiksema arvu inimestega, kirjutas
Järva Teataja.
Möödunud aasta detsembrist Väätsa Prügila ASi juhatuse liikmena töötav Alvar Jullinen selgitas, et hindas asutuse töökoormust ja nägi, et saab ettevõtte ülesehituse ümber teha ja koondada kaks ametikohta, kus seni töötasid Aivar Lõhmus ja Kalev Aun.
Väätsa Prügila ASi nõukogu esimees Rait Pihelgas ütles, et sellel pole mingit seost aasta tagasi lahvatanud skandaaliga, kui Väätsa Prügila ASi omavalitsustest omanikud said ootamatult teada, et Aivar Lõhmuse juhtimisel plaanitakse prügila varad ilma konkursita maha müüa.
Järvamaa omavalitsuste jäätmefirma müük Ragn Sellsile põhjustas nii palju erimeelsusi, et omanikud otsustasid plaanile pidurit tõmmata, kirjutas
Äripäev aasta tagasi. Paide abilinnapea Siret Pihelgas selgitas enne otsuse langetamist, et aktsionäridele pole selge, mis hinnaga varasid müüa plaanitakse, kas bilansis oleva vara tegelik väärtus on müügihinnast kõrgem või madalam ning kas on arvestatud ettevõtte tootlikkusega.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”