Valitsusel on edukate harjutusteni pikk tee

Iga valitsuse kõige olulisem tegevussuund peaks olema Eesti strateegilise visiooni kujundamine ja selle elluviimine koos prioriteetide seadmisega. Ajaperspektiiv võiks olla 10–15 aastat.

Meil on küll hulgaliselt eri teemade arengukavasid, osa neist kirjutatud iidamast-aadamast, osa hilisemaid, aga kandvat vaadet ei näe kusagil. Vahepeal jutustasime narratiividest, aga me ei sõnastanud neid mõjusalt ega ka aktiveerinud.

Miks nii peaks tegema, on ju vägagi nähtav. Eesti on nii väike, et meie võimalus on täpsete valikute ja tegevuste rakendamises, mitte laialt kõikide asjadega tegelemises. Selleks viimaseks pole raha, pole inimesi ja pole piisavalt ajusid.

Prioriteetsed teemad on hariduspoliitika, mis on ebaõnnestunud ega toeta ühiskonnas vajalikke arengusuundi. Oluline on ka mainekujundus koos ühiskonda liitvate tegudega, sest praegune valik on ajanud kogu ühiskonna rohkem gruppidesse kui kunagi varem. Tähtis on ka arusaama kujundamine, et ettevõtjad on need, kelle töö tulemusena tekib inimestel toimetulek ja riigil maksude näol kassas raha.

Vastuse küsimusele, kas uus valitsus suudab midagi taolist ellu viia, annab ainult aeg. Vägagi üldsõnalise koalitsioonidokumendi põhjal on praktiliste edukate harjutusteni veel väga pikk tee minna.

Võimalik, et olen vanamoeline, aga mul on raske uskuda, et ainult poliitilise tarkusega ja käredahäälse võimekusega on võimalik jõuda tarkade otsusteni ja neid ka ellu viia.