Kirjanen avaldas Ameerika tehingu hinna

„Eks tänu oma suurusele pelletimaailmas pakutakse meile kõiki sektori ettevõtteid, mis uut investorit otsivad,“ kirjeldas Kirjanen tehingu tausta ja ütles ka välja summa, mida Ameerika turul jala ukse vahele saamiseks maksma peab.

Graanul Investi tütarfirma Woodville Pellet ostab Woodville’i pelletitehase ja Port Arthuri sadamas asuva terminali varad. Tehase hinnatav tootmisvõimsus on 450 000 tonni pelleteid aastas. Port Arthuri sadamaterminalis saab hoiustada kuni 68 000 tonni pelleteid ning laadida kuni 60 000 tonni mahutavaid laevu. Ameerikas haarab Graanul Investi tütarfirma tootmises turuosast umbes 5 protsenti.

Võimalust Ameerikas tootmisega alustada otsis Graanul Invest üle kümne aasta. Kirjanen usub, et kui tehing õnnestub, võib ettevõte end turul kindlalt tunda. Ta selgitas, et Ameerikas on projektide finantseerimine keeruline. “Ja eks oleme ka riskide hindamisel väga konservatiivsed,” sõnas Kirjanen. “Plaan on tehas korralikult tööle saada, rakendada meie kogemust ja võimalusel vaadata teiste võimaluste poole antud regioonis.”

Tehing koos kiirete investeeringutega läheb maksma veidi üle 90 miljoni dollari ehk ca 80,5 miljonit eurot. Seda, millise aja jooksul suudab ettevõte investeeringu tagasi teenida, nimetas Kirjanen ärisaladuseks.

Tehing kiideti läinud kolmapäeval heaks Texase osariigi pankrotikohtus ning plaanitakse lõpule viia järgmise kuu keskpaigaks. Graanul Invest sai tehingu rahastamisel tuge Apollo Global Managementi tütarettevõtete hallatavatest fondidest.

Kirjanen rääkis ka ohukohtadest. Üks neist on Graanul Investi tütarfirma tundmatus traditsioonilisel lõunaosariikide puiduturul. “See on ärikeskkond, kus oma sõnast kinnipidamine ja lugupidav käitumine oma partnerite suhtes on väga oluline,” lisas ta veel. “Samas oleme nendest põhimõtetest alati lähtunud ja seega erilist riski ei suuda näha.”

Küsimusele, kas pankrotivara oli odav või kasvava graanulinõudluse juures pigem kallis, vastas Kirjanen vaid, et tegu on töötava tehase ja terminaliga. “Seega ostsime toimiva süsteemi, lihtsalt selle müüjaks oli pankrotitoimkond,” lausus ta.

Kirjanen rääkis, et Ameerika ettevõtte põhiturg on Euroopa, aga pikas perspektiivis sihib firma Aasiasse.

Väljaande Canadian Biomass andmetel oli nõudlus puidugraanulite järele mullu 24 miljonit tonni, veerandi võrra enam kui aasta varem. Suurbritannia, ka Graanul Investi peamine sihtriik, on siin esirinnas, sest riigi võetud kohustusi vähendada süsihappegaasi emissiooni täidetakse suuresti puidugraanulite põletamisega elektrijaamades.

Suur Draxi elektrijaam saab selleks riigilt subsiidiumi, mis ulatub 2 miljoni naelani päevas. Aga lisaks Draxi elektrijaamale liitus seal hiljuti graanulite kasutamisega 396megavatine Lynemouthi elektrijaam ja tänavu tuleb turule 299megavatine Teesside’i koostootmisjaam.

Selline massiivne puidukasutus elektri tootmiseks on pälvinud keskkonnakaitse organisatsioonidelt ka kriitikat. Brüsselis ELi metsanduspoliitika lobiga tegeleva assotsiatsiooni Fern jurist Linde Zuidema tõi Äripäevale antud kommentaaris esile vastuolu eesmärgi ja tegelike tulemuste vahel.

“Biomassi, see tähendab puidugraanulite põletamisel Euroopa Liidus, eriti siis, kui seda imporditakse USAst, on problemaatiline nii kliima kui ka looduse seisukohalt. USAs tähendab see laiaulatuslikku lageraiet, millel on negatiivsed tagajärjed. Teisalt tähendab kogu protsess, et puidu raiumise, töötlemise, kuivatamise ja laevadega Suurbritanniasse transportimise käigus tekib isegi rohkem CO₂-emissioone, kui oleks tekkinud selle fossiilse kütusega, mida biokütus asendab,” rääkis Zuidema.

Euroopa Liit ei ole viimastel aastatel olnud kuigi varmas looduskaitsjate hoiatusi kuulda võtma, seda kahel põhjusel. Esiteks annab biomassi põletamine suure osa ELi taastuvenergiast, puidu drastiline vähendamine näeks paberil lihtsalt halb välja. "Pealegi vähendab puidugraanulite kasutamine emissioone ka kunstlikult, kui näiteks Holland impordib graanuleid, siis selle CO₂-emissioonide teke arvutatakse lähtekohas, see tähendab USAs, kuigi põletatakse seda siis Hollandis," märkis Zuidema.

Teiseks on metsanduspoliitika jäetud Euroopa Liidus ainult liikmesriikide kompetentsi, see tähendab, et iga riik peab ise otsustama, kui palju seda lubada. Suuremat muutust ei oota Zuidema ka Suurbritannia võimalikul lahkumisel Euroopa Liidust. "Suurbritannia on endiselt seotud Pariisi kokkuleppega ja seepärast on väheusutav, et puidupõletamine seal väheneb, kuni subsiidiumid ei vähene," lisas ta.

Küsimusele, kas Graanul Invest ei karda, et Euroopas võidaks kampaania, mis Põhja-Ameerika lagedaks raiumise abil "taastuvenergia" tootmist taunib, avalikkuse poolehoiu võita ja piirangu kaasa tuua, vastas Raul Kirjanen, et tema usub, et Euroopa üldine selge arusaam on see, et bioenergeetika on suur osa meie energeetilisest tulevikust.

"Lisaks Euroopale näeme olulist bioenergeetika kasvu ka Aasias. Kui tahame toota energiat taastuvatest allikatest, siis ega biomassile tegelikult ju täna sisulist altenatiivi nõudmispõhise elektrienergia ja soojusenergia tootmisele ei ole," ütles Kirjanen.

Texase graanulitehase omanik ei ole turul võõras – tegemist on põhja läinud German Pelletsiga, millest on praeguseks maha jäänud kohtuasjad ja sadadesse miljonitesse ulatuvad võlad.

Peale selle ostis Graanul Invest kolm aastat tagasi Belgias söel töötava Langerlo elektrijaama. Mäletatavasti soovis Graanul Investi omanik Raul Kirjanen selle konverteerida graanuliküttele, jaam oleks täisvõimsusel hakanud kasutama 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas.

Aasta hiljem plaan nurjus ja Langerlo projekt läks pankrotti. Belgia meedia väitel jäi Graanul Invest ajahätta, kohalik energiaagentuur polnud nõus tähtaega pikendama, projekt kaotas ette nähtud toetuse ja ühes sellega majandusliku mõtte.

Kunagi maailma suurimaks graanulitootjaks tunnistatud German Pellets ise jättis pankrotistudes Euroopas maha 270 miljoni euro eest võlgu, peamiselt investoritele müüdud võlakirjadega. Saksa ajaleht Handelsblatt kirjutas 2016. aastal, et Belgia elektrijaam liikus enne pankrotti vägagi kahtlastel asjaoludel ettevõtte juhi Peter Leiboldiga seotud firmadele.

Louisiana graanulitehase ehitamiseks kaasati võlakirjadega 300 miljonit dollarit ning ehitus läks kaugelt liiga kalliks. Kahtlustatakse, et peamiselt Leiboldi sõpradele kuuluvate ehitusfirmade tõttu, kes olid kõigil ehitushangetel osutunud kohalike ees võitjaks. Louisiana haru esitas pankrotiavalduse 2016. aasta alguses.

Ameerikas oli German Pelletsil kaks graanulitehast, millest ühe ostis Kirjanen nüüd pankrotivara oksjonil ja teine müüdi 35,4 miljoni dollariga paari aasta eest Suurbritannia elektritootjale Drax. Needki läksid pankrotti juhtkonna vigade ja inimliku hooletuse tõttu.

German Pelletsi Texase äri alustas pankrotimenetlust 2016. aasta aprillis. Aasta hiljem puhkes firma Port Arthuri sadamaterminalis tulekahju, mille kustutamiseks kulus 52 päeva.

Töö Texase graanulitehases ja sadamaterminalis taastati alles tänavu kevadel. Praegu käivad linnaelanikud German Pellets Texasega ka kohut ja nõuavad 25 miljonit dollarit kahjutasu.

Rõõmsamad pole ka Wood­ville’i elanikud, kes loodavad, et äkki nüüd vähemalt kohustatakse graanulitehast saastamist piirama, vahendas Texas Observer. Enne kaheaastast pausi suudeti tehases kehtestatud saastenorme ületada kümme korda.

Kirjanen ütles selle kohta, et Texas Pelletsi tehas sai kevadel uue keskkonnaloa, mis eeldab ka teatud investeeringuid keskonnanõuete parendamiseks. “Neid on meil esimeses järjekorras plaanis teha,” lubas ta.