"Riigil ei ole raha kõigi ja kõige jaoks."

Eesti-Rootsi 20 miljoni eurose investeeringu toel kerkib Tallinna kesklinna Veerenni piirkonda peamiselt Confido erakliinikute jaoks eraravikeskus Pharma Plaza, millel on enam kui 10 000 ruutmeetrit pinda. Maja saab olema 8-korruseline, päikesekollektoritega, targa maja lahendustega ning maksma läheb 20 miljonit eurot.

Ja see ei jää Pharma Plaza OÜ ühe omaniku Tarmo Laanetu sõnul viimaseks majaks sealses kompleksis. “Siiski, maja ja betoon ei aita patsienti, aga selle maja ja järgmise majaga tekib võimalus eratervishoiu teenuseid anda ühes kohas ja võimalikult hea logistikaga," ütles Laanetu, et järgmiste majade ehitamine on 5-6 aasta perspektiiv.

Äripäev kirjutas jaanuaris sellest, et konkurendis tekitas tervisekeskuse kerkimine hämmastust, kust tuleb julgus teha sedavõrd mahukas investeering.

Kotka Tervisemaja asutaja ning Niine Nahakliiniku tegevjuht Raul Niin tõdes siis, et tegelikult elab eratervishoid praegu läbi segast aega, sest suur osa eratervishoiust elab haigekassa rahast ning viimase haigekassa hankega mängiti sellest turust palju ümber.

Laanetu aga ütles selle peale, et siin tuleb kahel erineval investeeringul vahet teha. “See 20-miljoniline investeering oli omakapitalina Rootsi kinnisvarainvesteerijatelt ning võõrpartnerina toetas SEB. Erameditsiin ei olnud maja ehitamise investeerija. Siin majas hakkavad küll ka erameditisiini ettevõtjad investeerima, aga need on juba teisest kategooriast,” ütles Laanetu ja viitas Rootsi partneritele Oskar Svenssonile ja Fredrik Gyllenhammarile.

Confido erakliinikutel, kes tervisemajas suures osas koha sisse võtavad, pole haigekassaga lepinguid. “Hea meelega me hoiame seda liini jah. Kui peame erakliinikuna eristama patsiente, kes on haigekassaga teenust saamas ja kes ei ole ning pakkuma seepärast erineva hinnaga teenuseid ja selle kõige vahel navigeerima, siis lõpuks ei tee võib-olla selle tõmblemisega midagi hästi,” selgitas ütles Confido üks omanik Kadi Lambot.

Erakeskusi ja erahaiglaid on Eestis alati olnud ning Lambot usub, et neile on veel ruumi ja mingis mõttes täidavad tühimikkugi. “Vaadates ainuüksi haigekassa poolt rahastatavaid prognoose, kuidas neile raha tuleb, elanikkonna vananemist, poliitilisi otsuseid või millised probleemid tervishoiuga Eestis on, siis siin ei ole mingit muud valemit, kui et inimeste omaosalus tervishoius suureneb,” ütles Lambot ja lisas, et tema ei ole näinud sellist poliitilist otsust, mis annaks võimaluse, et tulevikus mingi muu variant võimalik oleks.

Temaga nõustub ka Laanetu. “Kindlasti on maailmaski tendentsid sellised, et riigil ei ole raha kõigi ja kõige jaoks. Seepärast on ka erakindlustusettevõtted aina rohkem turule tulnud, mille abil inimesed omale eratervishoidu lubada saavad,” ütles Laanetu. Tema arvates on ka näiteks Eesti töötervishoiu võimalused väga defitsiidis. “Tööandjatele tuleb anda võimalus maksuvabalt võimalikult mugavalt töötajate tervisesse investeerida,” arvas Laanetu.