Arstid kardavad Soome survet

"Soome valitsuse otsus arste juurde palgata paneb meid kindlasti surve alla, eriti kui sellega kaasnevad lisasoodustused või veelgi kõrgem palk," hoiatas Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt Soome koalitsioonilepet kommenteerides.

Soome valitsuse esmaspäeval avalikustatud koostööleppe järgi soovitakse sealset tervishoiusüsteemi 1000 uue arsti palkamisega kindlamaks muuta. Süsteem ise vajaks 1600–2600 lisaarsti, kirjutas Helsingin Sanomat, aga peaminister Antti Rinne lubas puudujääva osa katta digitaliseerimise ja parema töökorraldusega.

Viimastel aastatel on Eesti arstide Soome tööle minek Süti sõnul vähenenud 3–4 korda. "Selle üks põhjuseid on ka Eesti Arstide Liidu töö üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimisel. Kahjuks on veel pikk tee minna, sest lisaks palgale on muud töötingimused Soomes ikka veel palju paremad," märkis ta.

Sütt tõi esile töökoormuse probleemi: "Meie haiglates töötavad arstid keskmiselt 1,4 koormusega ja ka esmatasandis on arstide puudus suur."

Kahjuks tõdevad arstid, et kuskilt ei paista, nagu väärtustaks Eesti uus valitsus teadlasi või õpetajaid – arstiõpe aga on teadusega tihedalt läbi põimunud. "Kui teaduse rahastamist ei parandata, siis näen ma tõsist ohtu, et meie arstide ettevalmistus Tartu Ülikoolis võib jääda puudulikuks ning arstide arv väheneb veelgi," ütles Sütt.

Tema sõnul pole võimatu, et asjad muutuvad ja varsti ei koolitata enam Tartu Ülikoolis "tasulistel kohtadel Soome arste, vaid meie arstid hakkavad õppima Soomes". See kõik viib aga ravijärjekordade pikenemiseni.