Riik võtab 200 miljonit eurot laenu

Negatiivne tootlus tähendab seda, et võlakirjade ostja maksab riigikassale intressi, teatas rahandusministeerium.

Võlakirjaoksjonil osales neli panka: LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Oksjonil võidab õiguse võlakirju osta pakkuja, kes pakub riigikassale kõige soodsamat intressimäära.

Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on –0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on –0,19 protsenti.

Võlakirjad registreeritakse Nasdaq CSD SE Eesti depositooriumis.

Rahandusminister kinnitas raamistiku lühiajaliste võlainstrumentide kasutamiseks tänavu aprillis. See võimaldab riigikassal kasutada vajadusel rahavoo juhtimiseks kuni üheaastase tähtajaga võlakirju.

Ministeeriumi teatel on lühiajalised võlakirjad täiendav instrument rahavoo juhtimiseks, mille kasutamine on riigile soodsam kui pankadega sõlmitavad valmisolekulaenude lepingud.

"Riigikassa kuine rahavoog kõigub mitmesaja miljoni euro ulatuses: suur osa makseid tehakse kuu alguses, kuid suur osa tulusid laekub kuu lõpul. Lisaks sellele peab riigikassa tagama erakorraliste sündmuste puhuks vajaliku likviidsuse, mis on määratud likviidsuse sihttasemega," märkis ministeerium pressiteates.

Varem on riigikassa sõlminud valmisolekulaene pankadega, mille eest tuleb maksta tasu. Lühiajaliste võlakirjade raamdokumendiga seevastu jooksvaid kulusid ei kaasne.

Ministeeriumi teatel on lühiajaliste võlakirjade raamdokument kehtestatud enamikus maailma riikides ning on rahavoo juhtimise põhiinstrument, sest tagab suurima investorite ringi. Samuti on võimalik nii valida laenumaht ja tagasimaksmise tähtaeg vastavalt vajadusele.

Äripäev kirjutas märtsis, et ettevõtjad ja investorid näevad vajadust riigi võlakirjale, kuid mitte selleks, et jooksvalt eelarveauke lappida. Võlakirjade vajadust nähakse pikaajalisteks investeeringuteks olulistesse projektidesse, sest see aitaks luua uusi töökohti, suurendada eksporti, anda tõuke uute kaupade ja teenuste tekkimisele aidata meie riik järele Euroopa Liidu arenenud riikidele.

Kuidas hindasid ettevõtjad ja investorid riigivõlakirjade vajadust, saab lugeda pikemalt artiklist "Riigivõlakiri tooks Eestile arenguhüppe".