Pangad said ligipääsu klientide miljarditele

Eelkõige võiks uus regulatsioon mõjutada Swedbanki, SEBd ja Luminori. Äripäev on varem kirjutanud, et seaduse jõustumine võimaldaks Eesti pankadel kaasata kuni 13 miljardi euro jagu odavat raha.

Pandikirjad on võlakirjade üks liike, mille tagatiseks on nii-öelda kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded. Lihtsustatult on pandikirjade tagatiseks tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.

Uus finantsinstrument peaks laenuintressid allapoole suruma ning andma investoritele uue turvalise sadama, kuhu raha paigutada.

Eelnõu seletuskirjas on siiski märgitud, et teiste riikide kogemuste põhjal reaalsuses ilmselt nii suures ulatuses pandikirju ei emiteerita, kuna konverteeritakse eelkõige eluasemelaene. Eesti Panga statistika kohaselt oli möödunud aasta lõpus kodumajapidamistele antud laenude jääk suurusjärgus 7,5 miljardit eurot.

Eelkõige võiks uus regulatsioon mõjutada Swedbanki, SEB-i ja Luminori prognoosis rahandusministeerium. Kolme panga eluasemelaenud moodustavad umbes 90% kõikidest Eestis väljastatud eluasemelaenudest.

Eelnõu üks väljatöötajatest, rahandusministeeriumi jurist Kaarel Eller rõhutas eelmise aasta mais Äripäevale, et kindlasti ei tohiks pandikirju segamini ajada enne suurt ülemaailmset finantskriisi USA laineid löönud niinimetatud väärtpaberistamisega, kus kodulaenudest klopsiti kokku kõrge riskiga tuletisinstrumente. Pandikirjad teeb turvaliseks just topelttagatise süsteem ehk nõude eest vastutab kogu pank, ent samas tagab laenu ka kinnisvara ise.

Eller lisas, et ta on veendunud, et turul on huvi olemas. "Ma olen väga kindel, et me ei kirjuta seadust sahtlisse – et see läheb käiku kohe, kui on jõustunud," lausus ta.

Kui algselt plaaniti alustada pandikirjade emissiooniga tänavuse aasta algul, siis valitsus lükkas väljastamise algusel oktoobrisse.

Seaduse järgi eluasemelaenu võtjate jaoks emissioon midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid samadel tingimustel kui enne. Pandikirju välja andnud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.

Samuti märgiti eelnõu seletuskirjas, et viimane globaalne finantskriis näitas, et pangad, kes finantseerisid olulist osa oma äritegevusest pandikirjadega, suutsid kriisiaja edukamalt üle elada. Seega on seaduse kehtestamise üheks positiivseks mõjuks kohalike kommertspankade rahastamisviiside mitmekesistamine, sest täiendava rahastamisinstrumendi loomine võimaldaks pankadel finantseerida ennast stabiilsemalt ning eriti just keerulistel aegadel aitaks ära hoida ühe rahastamisviisi äralangemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi.

Balti riikide rahandusministrid leppisid 2017. aasta novembris kokku ka Balti riikide ülese pandikirja turu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärgiks on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta. Lisaks Eestile nõustab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ka Lätit ja Leedut pandikirjaregulatsiooni uuendamisel.

Pandikirjad kui finantseerimisinstrument loodi 18. sajandi teisel poolel Preisimaal kuningas Friedrich II poolt, 18. sajandi lõpus tekkisid pandikirjad ka Taanis. Ajalooliselt arenesid pandikirjad välja põllumajanduse rahastamisest ja järk-järgult kasvas sellest kinnisvara, laevade, lennukite ning avaliku sektori laenude finantseerimise meede, mis kõik kätkevad endas pikaajalisuse elementi.