Helme otsus lõi sisserände töörühma ootamatult

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) juhi Toomas Orutari jaoks oli tänane teade ootamatu. Helme viitas käskkirjas, et rühm ei jõudnud konsensusele, kuid Orutari sõnul ei olnud raske jõuda konsensuseni mitte töörühma teiste liikmetega, vaid hoopis valitsusega.

"Viidati julgeolekuriskidele jne. Aga kui võõrtööjõudu nagunii tuuakse teiste kanalite kaudu sisse, siis millest me räägime," ütles ta. Tema sõnul oli töörühmal raske juba eelmise valitsuse ajal, aga uue siseministriga ei olnud töörühm Orutari sõnul veel kohtunudki. Ta märkis, et ELEA juhatus arutas just eile, et nad soovivad kindlasti uue ministrgia kohtuda ja välistööjõu teemasid arutada.

Sisserände töögrupp pidi otsused esitama 30. juuniks. Orutari hinnangul ei oleks sellega raskusi olnud, kuna nad on nende kallal pingsalt töötanud nii talvel kui kevadel. "Kindlasti nii, nagu oluliste teemadega, kui on vajadus, siis me seda lihtsalt põõsasse ei viska."

Orutari sõnul tahtsid nad, et nende sektor saaks kasutada võõrtööjõudu sisserändekvoodi väliselt, nagu on lubatud mõnele teisele sektorile. Orutari sõnul on paljud nende ühingu liikmed küsinud, miks logistikasektorile liiga tehakse. "Ega eelmine valitsus ju ka ei soodustanud logistikasektorile seda. Meil oli eile just ELEA juhatuse koosolek, kus me uuesti võtsime päevakorda, et me hakkame kokku kutsuma seda ümarlauda. See uudis lõi praegu allapoole vööd. Nüüd me peame seisukoha kujundama," ütles Orutar.

"Mis seal salata, väga paljud, kaasa arvatud logistikaettevõtted, kasutavad renditööjõuna nii ukrainlasi kui ka teisi odavamatest riikidest tulnud töötajaid. Meie mure on just see, et me sooviksime need maksud ju Eestisse kõik jätta, mitte mingile Poola rendiettevõttele."

Siseminister Mart Helme allkirjastas eile määruse, millega saadab laiali sisserände regulatsiooni muutmisettepanekute väljatöötamiseks moodustatud töörühma.

Eesti Panga hinnangul oli välistööjõu panus Eesti mullusesse majanduskasvu kuni 1,3 protsenti. See tähendab, et tänu välistööjõule tuli priske kolmandik 3,9protsendisest kogukasvust (arvestamata renditööjõuga).