Kohus lajatas põrmustava hinnangu Uvicule

Äripäev kirjutas läinud kuul, kuidas pelmeenitootja Uvicu päästmine võib vastu taevast lennata, sest kohus otsustas pärast kaks aastat kestnud venimist ja vaidlusi, et enam ei ole mõtet Uvicut saneerida. Saneerimisnõustaja Tambet Mullari kommenteeris siis, et ilmselt ta vaidlustab otsuse.

Praeguseks on Äripäeval ülevaade sellest, mida täpsemalt Harju maakohus Uvicule aprillis tehtud saneerimismenetluse lõpetamise määruses ette heitis.

Kohtu hinnangul andis Uvicu omanik ja endine juht Alexander Musarov valevande selle kohta, et kõik andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on tema teada õiged. Esitamata olid majandusaasta aruanded – 2017. aasta aruande koostas ja esitas firma alles sellel aastal, kui üks võlausaldaja ja kohus seda nõudsid.

Saneerimisnõustaja Tambet Mullari selgitas, et aruanded on esitamata ja audiitoritel arvamus avaldamata raamatupidamisliku ebaselguse tõttu. Kohus ei pidanud Mullari selgitust veenvaks, vaid luges sõnad peale: seaduse järgi on raamatupidamisnõuete teadliku rikkumise eest võimalik karistada.

Kohus märkis, et üks võlausaldaja esitas kohtule tõendid, et aastal 2017 võõrandati Uvicu kaubamärk ettevõttelt Laferon firmale Ecotrade. Uvicu kaubamärgi kasutamise eest maksti Ecotrade’ile kasutustasu, näiteks 2017. aastal tasuti 122 000 eurot.

Laferoni juhatuse liige Valentina Musarova ja Ecotrade’i juht Veniamin Musarov on aga Alexander Musarovi abikaasa ja poeg.

Kohus leidis, et lähikondsete vahel sõlmitud kaubamärkide renditasu kokkulepe kahjustas võlausaldajate huve. Peale selle liikus müügitegevus Musarovi poja firmasse, millest kirjutas viimati ka Äripäev. Kohtu arvates saanuks Musarovi poja firmale läinud rahaga võlausaldajate pikalt üleval olnud nõudeid tasuda.

Saneerimiskavas seisis, et Uvicu olukorda parandaks enamusosaluse müümine Läti tütarettevõttes Druva Foods. Läti firma lõpetas hoopis pankrotis. Kohtu hinnangul pidanuks juhatuse liikmed mõistma juba kava esitades, et enamusosalusel Druva Foodsis ei ole enam väärtust.

Lisaks esitas Druva Foodsi pankrotihaldur Uvicule hagi peaaegu miljoni euro väljamõistmiseks, sest avastas Druva Foodsi ja Uvicu vahel alusetuid tasaarveldusi. Kohtu hinnangul ei esitanud Uvic kohtule ja võlausaldajatele oma majandustegevuse kohta õigeid andmeid.

Uvicut ja Alexander Musarovit esindavalt Villu Tragonilt ei saabunud kommentaari kohtu antud hinnangule.

Uvicu saneerimisnõustaja, büroo Turnstone vandeadvokaat Tambet Mullari piirdus tõdemusega, et kohtu aprillikuise määruse peale läks teele määruskaebus, kust leiab ka Mullari arvamuse, seega ei ole lõplikku otsust saabunud. Sisulisest kommenteerimisest keeldumist põhjendas Mullari advokatuuri eetikakoodeksiga, mille järgi ei tohi avalikult kohtu tegevust arvustada.

Mullari on varem rääkinud, et saneerimiskava põhjal võidaksid võlausaldajad 13 miljonit eurot ehk 100% võlgadest, pankrotist saaksid nad Mullari hinnangul ainult 4 miljonit eurot.

Uvicu üles ehitanud Alexander Musarov on isiklikus pankrotis ja sai ärikeelu, võlgu on tal kogunenud üle 8 miljoni euro. Neist suurim on Peterburi Panga nõue ehk 4,4 miljonit eurot, võlakirjainvestoreid esindav ­Tagatisagent küsib 1,5 miljonit eurot ja miljonit eurot nõuab Leonidex, mis kuulub Leonid Tsenterile – hingusele läinud metallitööstuse Dvigatel eksomanikule. Musarovi antud käendustest tekkinud nõuded ­ületavad 3 miljonit eurot, need käendused tagasid nii Uvicu kui ka Uvic Estonia nõudeid.

Võlg Peterburi Pangale tekkis Musarovi Venemaal tegutsenud firmade nõuete tagamisest. “Praegu ei ole Musarov enam pelmeenikuningas, vaid pankrotis pelmeenikuningas,” on öelnud Musarovi isiklik pankrotihaldur Ly Müürsoo. Ta usub, et kui Musarov poleks Venemaale äri tegema läinud, oleks ta Eestis tegutsedes oma elupäevad kindlustanud.

Müürsoo esitas Musarovi vastu ka kuriteoteate. Prokuratuur uurib, kas Musarov omastas firma vara, põhjustas Uvicu maksejõuetuse ja varjas pankrotimenetluses vara. Näiteks kahtlustas Müürsoo, et Uvicu krediitkaardi ja firma raha kasutamisel on omastamise tunnused.

Musarov on viimastel aastatel põhjendanud oma raskusi põrumisega Venemaal. Ta investeeris ligi 10 miljonit eurot Novgorodi lähedale, kus tahtis püsti panna suure tööstuse, näiteks kartulitehase, kuid plaan lendas vastu taevast. Nii jälitavad teda võlad ka Venemaal. Uvic investeeris Venemaale aastatel 2013–2016, kuid kolm aastat tagasi hävines kehva ilma tõttu 95% kartulisaagist ja 50% nisusaagist.

Samuti on Uvic alates 2011. aastast investeerinud ligi 2 miljonit eurot tootearenduseks ja selleks, et pääseda Venemaa turule liha- ja linnulihast poolfabrikaattooteid müüma. Euroopa Liidu ning Venemaa vastastikuste sanktsioonide ning seakatku järel määratud karantiini tõttu pidi Uvic eksportimise lõpetama.