Kullaäri petuskeemis paistavad Tallinna Äripanga jäljed

Teisalt on ühes kohtuasjas kerkinud küsimus, kas Äripanga suurim aktsionär ja tema lähisugulased on seotud kullaäri käibemaksu petuskeemiga. Huvitaval kombel on prokuratuur otsustanud kriminaalasja mitte algatada.

Läti miljonäri Jevgenijs Gombergsi ja tema firma Deoro Trade kullaäri käibemaksupettuse kriminaalaasjas kutsuti kohtusse tunnistusi andma Tallinna Äripanga juhatuse liikme ja suurima aktsionäri Leonarda Invest ASi omaniku Andrei Žukovi kaks lähisugulast – õde Marina Filatova ja tütar Anna Žukova. Filatova on EuroFinance OÜ juhatuse liige ja omanik. Žukova kuulub Leonarda Investi juhatusse.

Gombergsi poolt oli tunnistajate kutsumise mõte kohtule näidata, et täpselt samasugust kullaäri ajasid ka teised firmad ning kuna nende suhtes ei ole riigi jõustruktuuridel mingeid pretensioone, peaks sama kehtima ka nende kohta.

Hiljuti toimunud kohtuistungil pidas Gombergs pea terve päeva kestnud kaitsekõne. Selle käigus näitas ta ekraanil skeemi ning rääkis, kuidas kelmid lisasid investeerimiskullale vase (ligatuuri), võtsid käibemaksu ja kadusid. Kaup liikus edasi firmale Unico Gold ning selle ostsid siis Deoro Trade, EuroFinance, Leonarda Invest ja Boletus OÜ. Tema andmetel liikusid alla 32,5protsendilise kullasisaldusega kullavalandid seejärel edasi BASFi tehasesse.

„Selle asemel, et varaste kallale minna, läksid maksu- ja tolliamet ning prokuratuur millegipärast Deoro Trade tehingute peale. Miks ei mindud teiste ostjate tehingute peale? Ma arvan, et sellele on päris raske vastata,“ sõnas Gombergs kaitsekõnes. „Teistele Unico Goldi ostjatele ei julgenud prokuratuur süüdistust esitada,“ arvas ta.

Ka maksumenetluses esitas Gombergsi ettevõte halduskohtus sarnaseid argumente. „Selgusetuks jääb ka see, miks ei ole maksuhaldur kohaldanud tehingute majandusliku sisu ümberkvalifitseerimist OÜ Unico Gold tehingutele 2013. aasta veebruarist kuni 2014. aasta maini teiste koostööpartneritega, mis toimusid analoogsetel tingimustel ja olemuselt samasuguse kaubaga. Selline olukord ei ole kooskõlas ühetaolise maksustamise põhimõttega,“ märkis Deoro Trade.

Deoro Trade'i ning Unico Goldi maksuvaidluste kohtutoimikutega Äripäeval tutvuda ei õnnestunud. Avalduste peale tegi Tallinna halduskohus määrused, milles viidati maksusaladuse kaitsele.

Küll on avalikud Unico Goldi kriminaalasjade toimikud. Ülekuulamisprotokollidest ning pangakonto väljavõtetest tulevadki välja sama kullaäri seosed Tallinna Äripanga, panga suurima aktsionäri, Andrei Žukovile kuuluva Leonarda Investiga ning Žukovi õe nimel oleva ettevõttega EuroFinance.

Kriminaalasju nende tehingute osaliste vastu ei algatatud. Kas ka maksumenetlusi nende suhtes ei toimunud või siiski toimus, sellest vaikivad nii maksuamet kui ka ettevõtete juhid.

Kuid Unico Goldi kohtutoimikute vahel olevatest pangakonto väljavõtetest avaneb pilt igakuiselt liikunud rahast ning need ei olnud väikesed summad. Selgus, et Unico Goldi pangakontolt liikus 2013. veebruarist kuni augustini Tallinna Äripangale kokku ligi 2,4 miljonit eurot. „Osa kulda valandite jaoks soetati Äripangast,“ teadis ülekuulamisel ka üks Unico Goldi töötaja.

„Kas Äripank on Unico Goldile laenu andnud, ma ei tea. Küll aga on Unico Gold müünud valandeid OÜ-le EuroFinance ja ma olen kuulnud, et seal Äripank oli investoriks, kes andis OÜ-le raha. Unico Gold müüski valandeid EuroFinance'ile ettemaksu printsiibil,“ rääkis ülekuulamisel teine Unico Goldi töötaja.

Pangakontodelt nähtuvalt ostis EuroFinance kokku üle 10,5 miljoni euro eest madala kullasisaldusega valandeid. See summa klapib ka ettevõtte müügituluga aastatel 2012–2014.

Firma juhatuse liige Marina Filatova märkis EuroFinance'i 2012. aaasta majandusaruandes, et ettevõte tegeleb väärismetalle sisaldavate metallide edasimüügiga Eesti riigi territooriumil. „Antud hetkel kõige ahvatlevamaks võib pidada metallikange kulla sisaldusega 30–32% seoses nende kõrge levikuga ning soodsate edasimüügi tingimustega. Tähtis asjaolu on see, et EuroFinance OÜ ise ei tegele kulda sisaldavate metallide kokkukorjamise ning nende sulatamisega, seoses vajalike seadmete puudumisega. Ettevõtte EuroFinance OÜ rolliks on ainult metalli edasimüük madala riskiga. Antud projekti võib pidada piisavalt heaks investeeringuks,“ kirjutas Filatova majandusaasta aruandes.

EuroFinance'i jaotamata kasum oli 2014. aasta lõpu seisuga 234 000 eurot.

Filatova võttis telefonikõne vastu ning palus küsimused kirjalikult saata. Vastuseid neile aga ei tulnud.

2014. aasta veebruaris hakkas Unico Goldiga kaupa tegema ka Tallinna Äripanga suurim aktsionär Leonarda Invest, kõigest kolme kuuga liikus neilt kullamüüjale 2,2 miljonit eurot.

„Tema (Leonarda Invest – toim.) juhtimisega tegelesid samad inimesed, kes EuroFinance OÜ-l,“ teadis Unico Goldi ostujuht ülekuulamisel.

Leonarda Invest alustas väärismetalle sisaldavate jäätmete kokkuostu Eestis ning hakkas koostöös ettevõttega BASF Corporation Engelhard Metals Services korraldama nende puhastamist ja väärtustamist aastal 2012, selgub ettevõtte majandusaruandest. Just samal aastal muutus ka käibemaksuseadus, mis tekitaski võimaluse käibemaksu petuskeemiks alla 32,5protsendilise kullasisaldusega valanditega äritsemisel.

Ka Läti ärimehe Gombergsi firma saatis kullavalandid puhastamiseks ühte BASFi tehasesse.

Kui käibemaksuerisus kaks aastat hiljem muudeti, deklareeris Leonarda Invest majandusaasta aruandes, et „peale põhjalikku majanduslikku analüüsi lõpetati 2014. majandusaastal tegutsemine väärismetallidega kauplemise turul“.

Leonarda Investi juhatuse liige Anna Žukova jättis samuti kirjalikult saadetud küsimustele vastamata. Telefonis ütles ta vaid, et nägi Gombergsi elus esimest korda kohtus, kui käis tunnistusi andmas.

Kuid miks siis maksuamet ja prokuratuur ei ole nende firmade sarnaste tehingute puhul näinud seaduserikkumist?

„Tõendid näitavad tõesti, et väiksemas mahus tehti kullavalandite müügitehinguid ka WPP Glibi OÜ (varem Unico Gold – toim.) ja Leonarda Invest ASi ning Eurofinance OÜ vahel. Kuid ainuüksi müügitehingute faktist ei saa järeldada maksupettuses osalemist,“ sõnas Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Mikenberg.

Süüdistaja lisas, et kogu uuritud tõendikogum kinnitab prokuratuuri hinnangul maksupettuses osalemist just süüdistuse saanud isikute poolt. „Uuritud tõendikogumi põhjal pole alust süülise etteheite tegemiseks Leonarda Invest ASile ning Eurofinance OÜ-le,“ ütles Mikenberg.

Maksumenetluste toimumise või mittetoimumise kohta soovitas Mikenberg küsida maksuametist.

Sealt vastatigi, aga napilt – kuna maksumenetlused käivad maksusaladuse alla, siis ei saa avaldada, kas nimetatud ettevõtete kohta on alustatud maksumenetlust või mitte.

Kuigi Gombergs on igal võimalikul juhul püüdnud näidata, et teiste ostjate tehingute suhtes on uurimisasutustel olnud silmaklapid peas, siis Gombergsi kaitsja Vitali Denikini arvates pole teema sellise nurga alt avalikkuses püstitamine üldse oluline. Pigem näis teda telefonikõnes häirivat, et Tallinna Äripanka loosse tõmmatakse.

Kui Äripäev kaitsekõne pidamise päeval püüdis kohtus Gombergsiga samal teemal rääkida, oli tunda juristi vaenulikkust. Denikin soovitas Gombergsil ajakirjanikuga mitte rääkida, sest tema arvates on ajakirjanikule makstud teema kajastamise eest. „Ära räägi rohkem temaga, ma telefonis juba selgitasin talle,“ manitses ta Gombergsi.

Kas kellelgi võivad olla õiguskaitseorganitega paremad suhted kui teil? „Mina seda ei tea,“ vastas Gombergs. Välja minnes hõikas ta ukse vahelt: „Sensatsiooni ei ole seal, kus teie seda otsite, et kõik firmad on süüdi, vaid kõik on õiged!“

Tallinna Äripanga siseelu teadvad allikad kinnitavad Äripäevale, et kullaäri oli panga suurima aktsionäri ning panga juhatusse kuuluva Andrei Žukovi teema. Kohtutoimikutest selgus, et kullaäri maksupetuskeemis osalenud Unico Gold maksis teise Äripanga juhatuse liikme ning aktsionäri Sergei Elošvili firmale Keimkeli OÜ maakleriteenuse eest üle 50 000 euro. Ettevõtte juhatuses on tema poeg Roman Elošvili.

Unico Goldil oli Unico Invest OÜ kaudu kolm osanikku. Lisaks kohtus kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud Anton Tšaštšinile kuulus ettevõte veel ka Artur Švartsile ning Vagif Germanile. Viimasel kahel on praegu osalus must- ja värviliste metallide edasimüügiga tegelevas NF Trade OÜs, mille juhatuses ning üks osanikke on ka Roman Elošvili.

Finantsinspektsioon vastas küsimustele, kas asutus oli panga suurima aktsionäri kullaärist teadlik ning kas panka sobivad juhtima inimesed, kes on sellisest kullaärist kasu lõiganud, et inspektsioonil ei ole võimalik järelevalvelist tegevust ega teavet nii detailselt kommenteerida.

Hiljuti pidas keskkriminaalpolitsei kuni 48 tunniks kinni kolm Tallinna Äripanga osakonnajuhti, keda kahtlustatakse rahapesus ja altkäemaksu võtmises.

Kolmest kahtlusalusest kaks, rahapesu tõkestamise osakonna juht Mait Kaselo ning haldusosakonna juht Aare Teder on endised politseinikud. Nad olid 1990. aastatel tööl Tallinna kriminaalpolitseis, kus nende ülemuseks oli Sergei Elošvili.

Äripanga töötajate hulgas on endiste politseinike osakaal päris kõrge. Ka veebruaris meie seast lahkunud endine kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl oli ametis Äripanga omanikuga seotud lennufirmas.

Elošvili kunagisi kolleege on jõustruktuurides, praeguseks ka kõrgetele kohtadele jõudnuna, tööl mitmeid.

Mitme viimase aasta jooksul on suurejoonelises kullaäri käibemaksupettuses kohtus süüdi mõistetud terve hulk inimesi. Äri keskpunktiks oli osaühing Unico Gold, kel praegu nimeks WPP Glibi.

Kui enamik süüdistuse saanud Unico Goldi ümber toimunud kullaäri osalistest otsustas kokkuleppemenetluse kasuks ja on oma karistuse praeguseks kätte saanud, siis Läti miljonär Jevgenijs Gombergs läks üldmenetluse peale ning kohtuasjas peaks Harju maakohtus tegema oktoobris otsuse.

Süüdistuse järgi panid Gombergs ja Unico Goldi tegevust juhtinud Anton Tšaštšin oma skeemi püsti 2012. aasta aprillis, kui jõustusid kullamaterjali käibemaksustamise muudatused. Pärast seadusemuudatust läks rohkem kui 32,5% kulla sisaldusega materjali müük pöördmaksustamisele.

Maksuvaba investeerimiskulla ostmist korraldas süüdistuse põhjal Unico Gold ehk selle üks omanikest Tšaštšin.

Investeerimiskulda osteti börsihinnast kallimalt, kuid Unico Goldile müüsid varifirmad alla 32,5-protsendilise kulla sisaldusega valandid börsihinnast odavamalt. Varifirmade esitatud arvetele läks otsa käibemaks, kuid riigile seda ei tasutud – osa müügist teenitud rahast võeti sularahas välja muu seas Eurexist ja Tavidist, tankistid said sellest umbes protsendi ja ülejäänud summa liikus Tšaštšinile.

Unico Gold müüs valandid edasi Gombergsi firmale Deoro Trade ning Gombergs liigutas valandid Suurbritanniasse BASFi tehasesse. Seejärel küsis Gombergsi firma süüdistuse järgi Eesti riigilt käibemaksu tagasi. Kokku küsis Deoro riigilt 4,2 miljonit eurot, millest reaalselt sai ettevõte kätte 3,1 miljonit eurot ning ülejäänud 1,1 miljonit eurot jäi kinni maksukontrolli.

Äri lõppes 2014. aastal, kui muudeti käibemaksuseadust ning sellel petuskeemil oli lõpp peal.