Täna teatas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et Tallinna niinimetatud peatänava projekt ei saa veel nii pea valmis, kuna praegune projekt tooks kaasa suuri liiklusummikuid ning enne selle kallale asumist tuleb ära teha kolm teist projekti, mis võtavad veel mitu aastat aega.
- Mihhail Kõlvarti sõnul ei saa enne peatänava projekti kallale asuda, kui on tehtud Rävala puiestee pikendus, sadama piirkonna trammiprojekt ja Estonia puiestee tunnel. Ettevalmistusetapid saavad kõige varem valmis 2023. aastal. Foto: Raul Mee
Kas peatänav jääb tegemata? Miks seda üldse vaja on? Miks peaks see ettevõtjaid huvitama? Sellest räägime peatänava liiklusmodelleeringu autori Rein Annusveri ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgiga.
Eesti Konjuktuuriinstituut tutvustas majanduse hetkeolukorra uuringut, mille kohaselt pole majanduse väljavaade ikkagi sugugi paha. Hoolimata kasvavast pessimismist on enamus ekspertidest siiski optimistlikud. Seda, mis seis täpsemalt on, räägib Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Tähtsaimaid ja kurioossemaid välisuudiseid tutvustab kaleidoskoopülevaates Äripäeva börsitoimetaja Liina Laks.
Stuudios on saatejuht Priit Pokk ja uudistetoimetaja Rivo Sarapik.
11.00–12.00 "Poliitikute töölaud". Valimisrallil lubasid sotsid, et hooldekodu koht peaks olema kõigile kättesaadav keskmise vanaduspensioni eest. Praegu on aga hooldekodu koht umbes kaks korda kallim kui vanaduspensioni suurus. Saates räägime sotside liikme Helmen Küti ja hooldekodude äriga tegeleva ettevõtja Igor Pihelaga, kuidas peaks hooldekodude teenust kättesaadavamaks tegema ja millised murekohad on selles äris just ettevõtjatel. Saatejuht on Eliisa Matsalu. Saade oli esmakordselt eetris käesoleva aasta veebruaris.
12.00–13.00 "Eetris on Arvamusfestival". On levinud arusaam, et Eesti on üks parimaid kohti maailmas, kus oma lennukate ideede elluviimist alustada. Kas see on tõesti nii ning miks? Märkimisväärne on seegi, et samal ajal kui mujal maailmas räägitakse alles energeetikasektori andmete kogumise ja digitaliseerimise olulisest, siis meil on see etapp juba praktikas läbitud. Miks pole aga Eestis toimunud läbimurret kogutud info rakendamises?
Räägime ka sellest, milline on hetkeolukord Eesti start-up-maailmas: Eestis on loodud muu hulgas hea platvorm keskkonnasõbralike iduettevõtete kasvamiseks. Kuidas see toimib ning kas seniste edulugude pinnalt on 2035. aastal Eestis ka mõni energeetikasektori ükssarvik? Nende teemade üle arutlevad Cleantech ForEsti tegevjuht Erki Ani, Sunly OÜ asutaja Martin Kruus ning Eleringi digitaliseerimise arendus- ja tarkvõrgu üksuse juht Georg Rute.
13.00–14.00 "Terviseuudised". Eluviiside mõjust meeste seksuaalsusele räägib meestekliiniku arst Margus Punab. Juttu tuleb nii vananemisest, meelemürkidest, ülekaalust kui ka tsölibaadist. Punabi sõnul sõltub mehe võimekus keskeast edasi sellest, mida ta noorukina teeb või tegemata jätab. Juttu tuleb ka terviseprobleemidest, mille korral meestearstilt abi saab. Saatejuht on Violetta Riidas.
15.00–16.00 "Imeline teadus". Vesinikukütusel töötava auto mootorile annab jõu kütuseelement, mille tähtis koostisosa on väärismetall plaatina. Tartu Ülikooli keemik Sander Ratso arendas oma magistritöö kirjutamise käigus välja aga mooduse plaatina asendamiseks palju odavamate ja levinumate ainetega. Räägime Ratso ja tema juhendaja Kaido Tammeveskiga, kas uudse kütuseelemendi tootmisest võiks saada Eesti teaduse ja tööstuse suur võimalus.
Loomapopulatsioonide vahelised piirid ei ole nii kindlad, nagu inimesed seni arvanud on. Lähemal vaatlemisel ilmneb, et näiteks pealtnäha eraldatud karupopulatsioonid on tegelikult omavahel siiski ühenduses. Uurime Tartu Ülikooli zooloogilt Jaanus Remmilt, millist ohtu kujutavad loomapopulatsioonide arengule piiritarad, aedadega ümbritsetud raudteed jm tehislikud rajatised.
Kas ja millal tuleb daamil kätt suudelda? Ajakirja Imeline Ajalugu ajakirjanik Kadri Bank tutvustab saja aasta taguseid käitumisreegleid. Saatejuht on Alo Lõhmus. Saade oli esmakordselt eetris möödunud aasta aprillis.
Kuulake raadiot 92,4 MHz või
siit.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”