Bussiärimees, Mootor Grupi omanik Hugo Osula teatas, et pöördub riigi vastu kohtusse, kuna tema hinnangul on osade sõitjate, näiteks alla 7-aastaste lastele ja puuetega inimeste tasuta sõiduõigus kulu, mille riik peaks talle kompenseerima. Täpsemalt nõuab Osula Lux Express Estonia ASle 459 000 eurot ja Eesti Buss OÜle (Simple Express) 78 000 eurot hüvitist.
- Hugo Osula Foto: Andres Haabu
Osula teatel keeldus majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastuses ASi Mootor Grupp 5. juuni avaldusele tasuta vedamise kohustuse täitmise eest hüvitise määramisest. Mootor Grupp pöördub nüüd õiguse saamiseks kohtusse, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole ettevõtte hinnangul sisuliselt avalduse argumente kaalunud ja keeldumine hüvitise maksmisest olevat õigusvastane.
Lapsed ja puudega inimesed
Ühistranspordiseaduse § 34 sätestab, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Nimetatud kategooriate sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata.
Hugo Osula hinnangul peavad eraettevõtjad praegu osutama riigile igal aastal miljonite eurode ulatuses tasuta sotsiaalteenust. "Kas me näeme sellist tava näiteks tervishoiuvaldkonnas?" küsis Osula. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole mitte ühtegi meie õiguslikku argumenti analüüsinud. Kui ametnikud oleks mõttega meie pöördumist lugenud, siis oleks neil pidanud tekkima kahtlus tasuta sõidu kohustuse põhiseaduspärasusest ning nad oleksid pidanud kaaluma vähemalt ühistranspordi seaduse muutmist.“
Osula juunikuus riigile saadetud kirjas toob ta välja, et puuduvad erakorralised asjaolud, nagu sõda või ulatuslik katastroof, mis õigustaks erakorralistel asjaoludel vedajate kohustamist sotsiaalabi osutamiseks. Tema sõnul on lubamatu riigiosaluseta ühingutele sellise õigusliku regulatsiooni kehtestamine, millega neile pannakse püsiv kohustus taluda tasuta neile kuuluva vara (praegusel juhul busside) kasutamist riigi funktsioonide täitmiseks. Sisuliselt on Osula hinnangul tasuta vedamise kohustus sama, mis omandi sundvõõrandamine.
Osula hinnangul puudus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ka sisuline ülevaade tasuta sõidu kohustuse rahalisest mahust, mistõttu prognoosisid nad selle tegelikkusest oluliselt väiksemaks. Lisaks on riik tema sõnul jätnud välja töötamata ka lubatud elektroonilise piletisüsteemi, mis võimaldaks riigil koguda andmeid nullpiletiga sõitjate kohta kommertsliinidel, et selle alusel sõit vedajatele hüvitada.
„Meie eesmärk on, et ministeerium astub meiega arutellu ühistranspordi seaduse põhiseaduspärasuse üle,“ sõnas Osula. Samuti tsiteeritakse pressiteates ka Soraineni vandeadvokaati Allar Jõksi, kelle hinnangul sunnib praegune lahendus ettevõtjaid teenuseid tasuta osutama ja ei ole sellisena põhiseadusega kooskõlas.
Aas: ei saa nõustuda
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas saatis Osula pöördumisele eelmisel kolmapäeval lakoonilise vastuse, millega keeldus hüvitise määramisest. "Riigikogu on antud küsimust käsitlenud ühistranspordiseaduse eelnõu menetlemisel 2013. ja 2014. aastal, kuulates ära erinevad seisukohad ja arvamused ning eelnõu seadusena vastu võttes jõudnud järeldusele, et tasuta sõidu õiguse kehtestamine ei ole põhiseadusega vastuolus. Kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt ei hüvitata §-s 34 nimetatud kategooria sõitjate tasuta vedu vedajale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil puudub õiguslik alus nimetatud sätte kohaldamata jätmiseks ning hüvitise määramiseks," seisis ametnik Hindrek Allvee koostatud vastuses.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.