Pärast Äripäeva kevadist artiklit, mis rääkis Tallinnas Betooni põigus kerkinud ebaseadusliku prügimäe ümber toimetanud tegelastest, tegi keskkonnainspektsioon kinnistul toimetanud Mihhail Vommi kodus läbiotsimise.
- Mihhail Vomm Betooni põigus kuhjatud ebaseadusliku prügimäe juures. Foto: Andras Kralla
Keskkonnainspektsioon otsis väärteo raames Vommi elamise läbi. Vommi kirjeldusel istus hommikul kell kolmveerand seitse naisega hommikusöögilauas, kui tuldi mitme autoga kohale. Kaasa viidi tema telefon, arvuti ja 5500 eurot sularaha. Kuna siiani pole ta neid tagasi saanud, siis on Vommi sõnul tal praegu võimatu ka tööd teha.
Samuti lõpetas Betooni põigu kinnistu omanik Pranas Mickevicius lepingu Vommi prügikonteinerite vedamisega tegelava ettevõttega V-Sort ning Vommil tuli sealt tehnikaga ära kolida.
Menetlus ka Vommi naise firma kinnistu osas
- AF Haldus OÜ kinnistule Maardus on veetud ebaseaduslikult ehitus- ja lammutusjäätmeid. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Vommi naise Anastassia Filatova firmale AF Haldus OÜ kuulub Maardus Kroodi oja ääres ligi 4000 m2 suurune kinnistu. Sinna on veetud aga ebaseaduslikult ehitus- ja lammutusjäätmeid: kivi ja betooni, aga ka eterniiti, soojustusvilla ja plastitükke. Keskkonnainspektsioon alustas juunis ebaseadusliku jäätmekäitlusega seoses asjaolude ja süüdlase väljaselgitamiseks väärteomenetluse ning haldusmenetluse jäätmete likvideerimiseks.
Vomm kommenteeris, et ta peaks ikka päris loll olema, kui enda kinnistule sellise asja tekitaks. Tema sõnul on ta sissepääsule keti ette pannud, kuid kahel korral on see puruks tehtud ning ta püüab välja selgitada, kes sinna 0,4–1,5 meetri paksuselt prügi vedas.
- AF Haldus OÜ kinnistule Maardus Kroodi oja ääres on veetud ebaseaduslikult ehitus- ja lammutusjäätmeid. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Lihtne skeem lihtsa raha teenimiseks
Äripäev kirjutas kevadel, et korduvalt kriminaalkaristatud
Mihhail Vomm (varem Boiko) taotles keskkonnaametilt Betooni põik 2c asuvale kinnistule jäätmeluba. Tema ettevõttele N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le väljastatigi 2017. aastal luba ning selle järgi võis kinnistule korraga ladustada kuni 450 tonni ehitusjäätmeid.
Kui keskkonnainspektsiooni inspektor ligi aasta hiljem, eelmise aasta märtsis kohale läks, oli platsile kuhjatud hinnanguliselt 10 000–15 000 tonni jäätmeid. Kohe peatati jäätmete vastuvõtt.
„See veeti siia kolme kuuga – detsembrist 2017 kuni veebruarini 2018. Suurima koguse tõi Prügivedu.ee OÜ. Neilt tuli vahepeal kuni 25 autotäit juba sõelutud prügi päevas,“ rääkis platsil toimetav Vomm kevadel.
Seaduse järgi saab prügi ära vedama kohustada ka maaomanikku. Betooni põik 2c kinnistu omanik on Pranas Mickevicius, kellele oli määratud 5500 euro suurune sunniraha. Pensionil olev ning juba aastaid Hispaanias elav Mickevicius tegeles varem väetise transiidiga ning Betooni tänaval oli tema autotranspordifirma baas.
Mickeviciusel oli hulga etteheited ja küsimusi keskkonnainspektsioonile. „Kuidas on võimalik 450 tonni asemel ladustada 15 000 tonni või veelgi rohkem ning ametnikud tulevad platsile ettevõtte tegevust kontrollima alles aasta peale jäätmeloa saamist? Miks mina peaksin nüüd maksma, kui riik pole järelevalvet teinud?“ imestas Mickevicius.
- Pranas Mickevicius imestas, et riigiasutused ei tundnud aasta aega huvi, mida ja kui palju kuhjatakse Betooni põigus asuvale kinnistule. Foto: LIIS TREIMANN
Ta ei välistanud, et selliseid skeeme ja võtteid kasutab organiseeritud kuritegevus ning seda peaks uurima politsei.
Maaomanik lasti üle
Ka Vomm viitas toona, et kogu asja taga võis käia suurem mäng. Kas maaomanik lasti lihtsalt üle? „Selles oligi asja mõte,“ sõnas Vomm, kinnitades, et tema selle taga ei olnud ja ta pole seda raha saanud. „Vaadake mind, kas ma töötaksin siin traktori peal edasi, kui oleksin selle raha saanud?“ küsis töötunkedes Vomm ja näitas oma mustade küünealustega käsi.
Augusti alul saatis keskkonnainspektsioon Mickeviciusele kirja, milles teavitati teda 5000 euro suuruse sunniraha rakendamisest, kuna varasem ettekirjutus oli täitmata. Kui 3. septembriks ei ole ettekirjutust täidetud, määratakse järgmine sunniraha.
Mickevicius ütles nüüd, et ta on praeguseks lasknud kinnistult ära vedada üle 700 m3 puidujäätmeid. Samas lubas ta sunniraha määramised kohtus vaidlustada. Endiselt on ta veendumusel, et ebaseadusliku prügila tekkimises on süüdi ka riigiasutused, keda peaaegu aasta aega ei huvitanud, millega jäätmeloa saanud ettevõte tegelikult kinnistul tegeleb.
Seotud lood
Keskkonnainspektsiooni Harju büroo juhataja Neeme Kassi sõnul on kahtlaste ettevõtete taga organiseeritud kuritegevus ning praegused karistused pole piisavad, et mõjutada nende käitumist või tagada kahjude hüvitamist.
Jäätmeäri hämaramas otsas toimetavad ärimehed on avastanud kiire rahateenimise võimaluse. Mõne kuuga aetakse kokku ebaseaduslik prügimägi, pistetakse taskusse sadu tuhandeid eurosid ning koristamise probleem jäetakse maaomanikule.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.