Ülo Kaasik: Eesti majanduskasvu prognoos on isegi üllatav

"Majanduse tõus on lihtsalt väga kaua kestnud ning loomulikult küsitakse siis, millal kukkumine pihta hakkab? Investorid ja ettevõtjad on praegu ebakindlad," ütles Kaasik.

Maailma majandust jahutab tema andmetel kaubavahetuse vähenemine. Maailma kaubavahetus vähenes selle aasta teises kvartalis 0,7 protsenti. "Kaubavahetus ei ole häiritud vaid siin, vaid on laialt olnud häiritud üle maailma. Kui meil on tõkked ühes otsas, siis see avaldab mõju ka mujal," rääkis ta.

"Euroala majanduse väljavaade on muutunud märgatavalt kehvemaks. Ka siin mõjutavad majandust küllaltki sarnased põhjused, mis globaalselt: selgelt näiteks kaubavahetuse tagasilöögid. Eelkõige on pihta saanud Saksamaa tööstususektor. Kusjuures küsimuse all pole ainult kaubavahetus, vaid ka laiemalt küsimus, kuidas kliimapoliitika ja heitmetega tegelemine on Saksa autotööstuses pihta saanud," tõi Kaasik näiteks.

"Et autotööstus on olnud vähikäigus, siis on see mõju avaldanud ka tervele Euroopa majandusele," lisas ta.

Euroopa Keskpanga nõukogu andmetel selgub, et hinnatõus aastaks 2019 on euroalal 1,2 protsenti. 2020 aastaks on see langenud 1 protsendile ning aastaks 2021 on see jälle veidi tõusnud: 1,5 protsendile.

"Tuleb silmas pidada, et inflatsioon on püsinud alla eesmärgi. Kui pool aastat tagasi oldi optimistlikumad, et inflatsioon jõuab eesmärgile lähemale, sest näiteks palk hakkas tõusma, siis nüüd majanduslik ebakindlus ja vähenev tööstustoodang viitavad, et optimism enam nii suur ei ole," selgitas Kaasik. Et prognoosi järgi jääb inflatsioon vahemikku 1–1,5 protsenti ja mitte 2 protsenti, nagu on eesmärk, siis on Euroopa Keskpank võtnud vastu otsuse täiendavalt stimuleerida majandust.

Esiteks langetati majanduse stimuleerimiseks näiteks keskpankades hoiustatud rahade intressimäärasid. Teiseks hakatakse ostma varasid ja seda 20 miljardi euro ulatuses kuus. Kolmandaks muudetakse pankadele suunatud laenud soodsamaks. "See on selleks, et ettevõtetel oleks rahastamise hind võimalikult madal," ütles Kaasik.

"Tõsi, on kommunikeeritud, et madalad intressid püsivad veel pikemat aega. Intresse ei hakata enne tõstma, kui inflatsioon hakkab lähenema 2 protsendi lähedale," kinnitas Kaasik.

"Ka Eesti kontekstis on see sõnum ettevõtetele, et nad ei pea muretsema intressimäärade pärast. Eestigi eksportijad tunnetavad välisturgude jahenemist ja konkurentsivõime vähenemist. Kindlustunne on tuleviku puhul kesisem. Eesti sõltub sellest palju, kuidas eksport läheb ja see on küllaltki hea ennatlik indikaator," ütles Kaasik.

Sealjuures rahuneb kõigega seoses ka siinne tööturg. "Augusti lõpus oli töötukassa andmetel vabu töökohti umbes 4300 ja seda on ligi veerandi võrra vähem kui aasta tagasi. Olukord, et töökäsi napib, kehtib veel senini ja ka palgakasvu tendentsid on jälle otsa allapoole keeranud," kirjeldas Kaasik.

See-eest teenustesektori ootused veel rahunemist ei näita. Tööstusettevõtete hõiveootus väheneb, kuid teenindusettevõtete hõiveootus suureneb. Seega on teenindussektor optimistlikum kui tööstussektor. Sama tendents on ka Euroopas ja globaalselt: ka seal pole näha teenindusesektori jahenemist. "See ei pruugi aga majandust päästa," hoiatas Kaasik siiski.

"Kogu aeg ei saagi minna keskmisest paremini"

"Keskmise kuupalga kasv pigem väheneb. Kui praegu on palgakasv 7 protsendi ümber, siis aastaks 2021 on see 5 protsendi juures," ütles Kaasik ja lisas, et Eesti majandus üleüldiselt jätkub aeglustuval kursil, aga püsib siiski üle trendi.

2019. aastal on Kaasiku sõnul Eesti majanduskasv 3 protsenti, järgmisel aasta 1,9 protsenti ja 2021. aastal 2 protsenti. "Selline prognoos on isegi üllatav, vaadates, mis maailmas toimub. Kui mingeid kollapseid ei toimu ja arvestades niigi seda haprust majanduskeskkonnas, siis on 2 protsenti väga hea," ütles Kaasik ja selgitas, et seni oleme me kiiresti kasvanud ja majanduslikud ressursid on ennast ammendamas.

Kui euroalal üldiselt hinnakasv tõuseb, seda küll aeglaselt, siis siin on see aeglases languses. Hinnakasvu pidurdab nafta odavnemine, aeglasem palgakasv ja maksude mõju. Hinnakasv on käesoleval aastal 2,3 protsenti, 2020. aastal on see 1,9 protsenti ja 2021. aastal 1,8 protsenti. Kaasik kinnitas, et käesoleva aasta alkoholiaktsiisi langetamine mõjutab lähiaastate hinnatõusu.

Olukord panganduses on stabiilne, kuna viimastel aastatel on hoiused ja laenud kasvanud käsikäes. "Hoiuste kiire kasv toetab laenamist, sest see hoiab tugevat võimekust pankadel laenu pakkuda. Samas, viimase aja arengud panganduses on pigem konkurentsiolukorda vähendanud. Eesti pankadel oleks hea, kui meil oleks laenupakkujaid rohkem," tundis Kaasik muret, kuid ütles, et tema ei näe, et Eesti ettevõtetel jääksid suured projektid rahastuseta. "Raha on pankadel anda, aga riskijulgusest jääb neil puudu," kommenteeris ta.

Ülo Kaasiku ettekandest selgus, et Eesti majandusel on läinud hästi, ent pikk tee on veel ees. Eesti SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal 19 700 eurot, edestades näiteks Portugali, Tšehhit, Kreekat, Slovakkiat, Lätit ja Leedut.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik vastutab rahapoliitiliste otsuste ettevalmistamise ja majandusuuringute eest. Lisaks vastutab ta Eesti Panga finantsarvestuse ja -aruandluse, infotehnoloogilise töökeskkonna kujundamise ning välismajandusstatistika ja finantssektori statistika kogumise, käitlemise ja avaldamise eest.