Uus regulatsioon, mis peaks muutma vilepuhujad julgemaks ja lokulöömise turvalisemaks, on mitmete ettevõtjate ja juhtide arvates praegu segane või isegi ebavajalik.

- Confido erakliinikute juhatuse liige Kadi Lambot pole seni tundnud vajadust reguleeritud ettevõttesisese vilepuhumise järele. Rikkumisest teavitamine on tema arvates loomuliku töökultuuri osa. Foto: Andras Kralla
Euroopa Parlament võttis vastu direktiivi, mille järgi peab iga liikmesriik kahe aasta jooksul juurutama uued seadused, mis kaitseksid tööl rikkumisi avastanud ja teavitanud inimesi. Töötajal peab olema võimalus turvaliselt teavitada rikkumisest kas suuliselt, kirjalikult, telefoni teel või ka füüsilisel kohtumisel. Ettevõtja peab selle asutusesiseselt tagama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.