Ühisrahastuskeskkonna Crowdestate'i juht Loit Linnupõld ütles Äripäevale, et taotleb skandaalse kinnisvaraärimehe Kristjan Silla eraisiku pankrotti. Isiklik pankrot on Sillale kümme aastat tagasi juba välja kuulutatud.
- Crowdestate’i juht Loit Linnupõld peab kinnisvaraärimeest Kristjan Silda pätiks. Foto: Eiko Kink
Crowdestate’i juht Loit Linnupõld peab kinnisvaraärimeest Kristjan Silda pätiks. „Mul ei ole võimalik tema heatahtlikkusse enam uskuda,“ ütles ta. Täna andis Linnupõld Silla isikliku pankrotiavalduse sisse.
Linnupõllu sõnul on isikliku pankroti nõudmine äärmuslik samm. "See, et me siiamaale jõudnud oleme, näitab päris palju, millise inimesega on tegu. Oma nimele kohaselt põletab ta kõik sillad," ütles Linnupõld.
Sillal on asjast aga oma nägemus. Tema hinnangul püüab Crowdestate näidata oma investoritele, nagu oleks iga vea korral tegemist kellegi pahatahtlikkusega.
Crowdestate on Sillaga kokku teinud kolm projekti, millest on õnnelikult lõppenud ainult üks. Metsa tee projektist on Crowdestate’il saada veel pool miljonit eurot ja Loole arendavatest
Kastanikodudest, millest kirjutas ka tänane Äripäev, on saamata 700 000–800 000 eurot.
„Arvan, et ta on selle raha ära varastanud,“ sõnas Linnupõld. Tõendeid tal selleks paraku pole, kuna Sild ei ole Crowdestate'ile projekti kohta infot avaldanud. „Ta ei hoia ühendust ega vasta sõnumitele-kõnedele,“ kirjeldas Linnupõld olukorda. Kontakt Sillaga kadus augustikuus. „Ei tea, kas on üldse elus – käisin reedel ukse taga isegi, kuid ust ei avanud keegi,“ lisas ta.
Mul ei ole võimalik tema heatahtlikkusse enam uskuda.
Loit Linnupõld
Crowdestate'i juht
Elus siiski Sild on, kuna Äripäeva küsimustele on ta vastanud, enamasti eelistab ta seda teha kirjalikult. Kristjan Sild ütles, et ei oska Crowdestate’i juhi sõnu kommenteerida. Küll aga ütles ta, et on Crowdestate’i kaudu saanud raha kolmele arendusprojektile, millest üks on lõpetatud, üks lõpetamisel ja üks pooleli.
Linnupõllu sõnul on Silla puhul kõige kummalisem see, et olgugi et kõik projektid, millega Sild tegeleb, on majanduslikult väga tasuvad olnud, on ta mingil põhjusel suutnud need ära rikkuda. „See viitab sellele, et ettevõtetest on raha kuidagi välja viidud,“ ütles ta. Näiteks pidanuks Linnupõllu sõnul Kastanikodude kasum äriplaani järgi olema miljonites eurodes. „Hästi mõistlik projekt. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik see ära rikkuda,“ ütles ta. „Väga kurb,“ lisas ta.
Sild probleemi ei näe
Sillal sõnul pole asjad sugugi nii hullud, kui Linnupõld seda näidata püüab. "Tegelikkuses iga projekt lihtsalt ei kuku välja perfektselt ja õigeaegselt, see on kahjuks elu fakt, mitte midagi tahtlikku, ja Loit Linnupõld tegelikult ilmselt teab seda. Pole kahjuks sektorit, mis püsivalt ja ilma riskita üle 20% tootlust toodab," ütles Sild.
Ta jätkas, et Crowdestate'i investorite hulgas on kahjuks inimesi, kes ei arvesta riskiga, et nad ei saa oma tootlust kätte nii kiiresti, kui algul prognoositud. Samuti ei arvesta investorid Silla sõnul sellega, et saavad hoopis kahjumit. "Kogu see kisa, mis praegu Crowdestate'i ümber toimub on kümme korda suurem kui sisuline probleem. Seal on kümneid õnnestunud projekte ja investoritele on korralikult raha tehtud," ütles Sild.
Sild arvas, et Linnupõllu soov algatada tema pankrotti tuleb investorite survest, mitte mõistlikkusest lähtudes.
"Samuti on hetkel käimas minu avalik peks ja ilmselt on targem näpuga ka minu peale näidata," arutles Sild.
"Olen oma projektidega investoritele mitmel korral raha sisse toonud. Hetkel on üks projekt (Metsa tee) pikalt aega võtnud, aga pool rahast on investoritele ikkagi juba tagastatud. Kolmas projekt on Kastanikodud, selle tähtaaeg ei ole veel kätte jõudnud," ütles Sild.
Varem juba pankrotis
2009. aasta juulis kuulutas Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumaja välja kinnisvaraärimehe Kristjan Silla pankroti. Pankrotti taotles AS DnB NORD Banka Eesti filiaal. Kohus tunnistas Kristjan Silla maksujõuetuks ja kuulutas pankroti välja. Pankrotihalduriks sai vandeadvokaadi vanemabi Martin Pärn advokaadibüroost Nielson Pärn.
Sild selgitas Äripäevale nüüd, et on tõesti olnud pankrotis seoses sellega, et käendas oma firmade laene, mida majanduskriisis ei pikendatud. „Mingeid eksimusi ei tuvastatud ja pankrot lõppes pooltevahelise kompromissiga ehk pankrot lihtsalt lõpetati,“ ütles Sild.
Kinnisvaratüli Keilas
Reedel kirjutas Äripäev loo Keilas asuvast korterelamust, kus on
lahvatanud suur tüli majaelanike, arendaja ja ehitaja vahel. Skandaalne ärimees Kristjan Sild on ostnud arendusse kaheksa korterit, mille maksuamet arestis. Veidi enne seda jõudis Sild aga teha mitu müügitehingut ning inimesed on sattunud nüüd justkui kinnisvaralõksu – nad ei saa arestitud korteriga tehingut teha ning sõlmitud võlaõigusleping neid korteri omanikuks ei tee. Veel enam, ostjad võivad oma kodust ja korteri eest juba makstud rahast teoreetiliselt ka ilma jääda. Maksuamet tõdes, et sellist juhtumit ameti praktikas varem olnud ei ole.
Maja elanikud kardavad aga, et lisaks lahvatanud tülile on maja sattunud ka kavalasse kinnisvaraskeemi. Arvestades, et Sild maksis korterite eest arendajale vaid osa summast ning arendaja jättis tehingu pealt käibemaksu maksmata, kardavad majaelanikud, et tegu võib olla kavala püüdega vara kantida. Eriti arvestades, et arendaja juht ja Sild ajavad mitmes muus firmas koos äri, sh eespool mainitud Kastanikodudes, mille eest Crowdestate’il on raha saamata jäänud.
Mitmel Kristjan Sillaga seotud ettevõtetel on suured maksuvõlad
2008. aastal asutatud Sild Capital OÜ-l, mille omanik ja juhatuse liige on Kristjan Sild, on maksuvõlg 61 440 eurot. Sillale kuulub ka koos mõne teise osanikuga Loo Kodud OÜ, mis asutati 2018. aastal ja mille maksuvõlg on praegu 87 927 eurot. Kristjan Sillale kuulub veel ka Brava Grupp OÜ, mille maksuvõlg oli selle aasta oktoobris 8944 eurot (ajatatud). Samuti on ta Alexander Ginzburgi ja Crowdestate'iga omanik ettevõttes Skylines Iru Vara OÜ, mille käibemaksuvõlg on 49 946 eurot. Skylines Iru Varale kuulub ettevõte Vilmsi Vara OÜ, millel on käibemaksuvõlg 70 169 eurot.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.