„Aumees“ Kristian Kesner hävitas partneri elutöö

Haljase kukile tekkinud kopsaka maksuvõla ja muude raskuste tagant ilmus probleemide jälgi ajades üllatavalt välja Äripäeva lugejale juba vägagi tuttav Kristian Kesner. Viis, kuidas Kesner koos abilistega Mehtijevi tühjade pihkudega jättis, on tuttavlik. Erakordse osavuse ja järjekindlusega veenis ta ettevõtja endale vara usaldama, et talle siis üha uusi lubadusi jagades selle eest tasumata jätta. Kesneri veenmisoskus on linna peal lausa kuulus. Nüüdseks on petta saanud Mehtijev Kesneri ja tema kompanjonide tegevuse tõttu prokuratuuri pöördunud ja Põhja ringkonnaprokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust. Vaatame selleni viinud sündmustele tagasi läbi enda sõnul pettuse ohvriks langenud Mehtijevi pilgu.

Kesner ja Mehtijev on teineteist tundnud kümmekond aastat. 2017. aasta kevadel hakkab Mehtijevi poolt 30 aastat omatud ja juhitud hulgimüüja Haljasel lõppema laenuleping Swedbankiga. Et ettevõte on vahepeal sattunud pahuksisse maksuametiga ja ka finantsvõimekust kaotanud, ei soovi pank lepingut pikendada ning lühikese aja jooksul on vaja täita kohustus suurusjärgus 1,5 miljonit eurot. Mehtijev hakkab lahendust otsima ning talle meenub ühe õlekõrrena Kesner, kellelt otsustabki abi küsida.

Võimalik, et Kesner haistab juba sel hetkel haavatavat saaklooma ja asub jahile. Ta aitabki Mehtijevil sama aasta augustis paariks aastaks veidi üle 1,5 miljoni euro laenu saada Boriss Adeli ettevõtetelt. (Adel on seejuures ärimees, kelle firmale finantsinspektsioon keeldus krediidiandja tegevusluba andmast, mispeale ta maskeeris laenukontori hoopis hoiu-laenuühistuks) Kesner kasseerib laenude vahendamise eest enda kontrolli all olevate firmade kontodele ka 28 000 eurot vaevatasu. Mehtijevil tekib siiski Kesneri vastu tasapisi usaldus, sest koostöö toimib, laenu oli ju hädasti vaja.

Mehed kohtuvad edaspidigi ja hakkavad arutama uusi koostöövõimalusi. Seejuures ignoreerib Mehtijev Kesneri hoiatavat tausta, sest viimane oskab veenvalt selgitada, kuidas ta tegelikult on aus ärimees ja mineviku probleemid polnud tema süü. Mehtijev jääb Kesnerit uskuma veel pikaks, liiga pikaks ajaks.

2018. aasta alguses teeb Kesner ettepaneku omandada Haljase joogitootmise osa ehk tütarfirma AS Tallinna Karastusjoogid. Jooksvalt ilmub mängu ka Kesneri üllatav äripartner – tuntud võistlustantsutreener Ivo Kappet, keda Kesner Mehtijevile tutvustab. Üheskoos käiakse näiteks Tallinna Karastusjookide tütarfirma tootmist vaatamas. Mõne kuu jooksul arutatakse tehingu tingimusi ning Mehtijev võtab Kesneri koguni tööle Tallinna Karastusjookide tegevjuhiks brutopalgaga 1617 eurot. See on varemgi Kesneri stiil olnud – saada tööle otsustajana, saada ligi ettevõtte rahaasjadele.

Kesneril on aga veel üks eesmärk, milleks kõik oma veenmisoskused rakendada. Ta peab panema Mehtijevit Tallinna Karastusjookide aktsiad üle andma enne nende eest tasumist. Võimatu, arvate? Mitte Kesneri jaoks.

Ta paneb mängu kogu oma võlu, kutsub Mehtijevi külla oma pere juurde, demonstreerib oma luksuslikku elustiili, räägib enda osalusel toimunud miljonitehingutest. Kõneka detailina toob Kesner mängu oma naise. Nimelt rõhub ta sellele, et Tallinna Karastusjookide ostjaks saab tema elukaaslase Natalja Romanova äriühing. Kesneri retoorika on, et tema on aumees, ta ei paneks oma naist ja laste ema tanki!

Kõik päädib sellega, et Mehtijevi aktsiaselts Haljas loovutab Tallinna Karastusjookide aktsiad Kesneri naisele kuuluvale, värskelt asutatud TB Holding OÜle juba enne, kui on laekunud isegi esimene osamakse. Tehingu maksumuseks vormistatakse 3,5 miljonit eurot ja maksegraafik sätitakse viies osas ja järjest kasvavates summades viie kuu peale, esimene makse peaks toimuma paar päeva pärast aktsiate liikumist. Kokkuvõttes tasuvad Kesner ja kompanjonid aga ettevõtte eest reaalselt vaid 17 000 eurot.

Loetud päevad pärast Tallinna Karastusjookide enda kontrolli alla saamist vahetab Kesner nõukogu liikmed oma kompanjoni Kappeti ja elukaaslase Romanova vastu, Mehtijev kupatatakse ettevõtte juhatusest minema ning sinna asub Kesneri huve mujalgi esindanud Aleksandr Grafski. Samad kolm nn Kesneri inimest asuvad ka Tallinna Karastusjookide tütre Valtu Veini nõukokku.

Nüüdseks on toona toimiv väike joogitootja olnud Valtu Vein suures maksuvõlas ja tegevusetu, algatatud on pankrotimenetlus. Mida Kesneri seltskond omandatud firmades täpsemalt teinud on, pole esialgu teada. Kesneri varasemast tegevusest on teada, et ta ajab sassi isikliku ja ettevõtte rahakoti.

Igatahes, pärast Tallinna Karastusjookide aktsiate liikumist järgneb kassi-hiire mäng võlgnetava raha üle. Lõpuks hakkab Mehtijev rääkima asjale ametliku käigu andmisest, mispeale Kesner lavastab veel viimase triki. Ta lubab koos Kappetiga Mehtijevilt osta ka AS Haljase. Lepitakse kokku, et tehingu hind kõigi Haljase kohustuste juures saab olema 1,7 miljonit eurot (miinus Tallinna Karastusjookide eest makstud 17 000) ja sellega saab maha ka Tallinna Karastusjookide teema.

Vastav leping sõlmitakse detsembris 2018. Tehing siiski ei jõustu, kuna Kesner ja Kappet ei täida aktsiate üleandmise eeltingimusi, sh 200 000 euro tasumist, käenduste andmist, pantide seadmist. Ainsaks makseks Haljase omandamiseks jääb 25 000 eurot, mis maksti lepingu sõlmimisel ja millele järgnevad vaid varasemast tuttavad tühjad lubadused. Kokku saab Mehtijev seega Kesneri pundilt 42 000 eurot (17 000 + 25 000).

Kuid ta on sisuliselt ilma oma elutööst. Alles jäänud Haljas ägab võlgades, maksuamet on esitanud ettevõtte suhtes pankrotiavalduse, tütarfirmad on läinud ning põhja lastud.

Mis edasi saab, näitab aeg, kuid minevikust on teada, et Kesner oskab end osavalt varatuna näidata, vilistades võlgadele, kuid nautides samal ajal oma ema nimel olevaid Mercedes-Maybachi ja Viimsi villat.

Kesner toimunut ei kommenteerinud. Ivo Kappet sõnas, et Mehtijev on oma oskamatusest firmat juhtida kaotanud kõik oma ärid. „Minu hinnangul on Mehtijev erinevate ettevõtete juhatuse liikmena teinud õiguslikult kaheldavaid tehinguid enda juhitavate ettevõtete ja nende võlausaldajate kahjuks ning proovib päästa, mis päästa annab, üritades veeretada süüd teiste isikute kaela,“ ütles Kappet.

Kappet lisas, et Mehtijev on mõelnud välja ulme valdkonda kuuluvaid konstruktsioone, esitades põhjendamatuid nõudeid ja avaldusi.

Varast ilma jäänud Mehtijevit esindab tekkinud puntras skandaalne vandeadvokaat Viktor Särgava, kes ise on praegu kriminaalsüüdistusega kohtu all Hubert Hirve, Pavel Gammeri jt nn maffiaprotsessis. Särgavat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samal ajal on Särgava omalt poolt avalikult süüdistanud just Kesnerit kunagise kiirlaenuäri MiniCrediti paljaks varastamises ning väitnud, et Kesner on seejuures politsei ja riigiprokuratuuri ebaseadusliku kaitse all.

Särgava sõnul pöördus Mehtijev tema poole tänavu aprillis, et Kesneri kohta uurida. Esiotsa uskus Mehtijev siiski pigem Kesneri lubadusi edasi, kuid kui ka suvel ettevõtete eest makseid ei tulnud, naasis ta Särgava jutule.

Mehtijev ei viibi Eestis ja suhtles Äripäevaga Särgava vahendusel. Viimase sõnul valutab Mehtijev väga südant, et usaldas Kesnerit ja selle tulemusel lasi mõne kuuga end paljaks varastada ning enda poolt 30 aastat üles ehitatud Haljase kontserni hävitada.

Alkoholi, limonaadi jm tootja, mis kuulus kuni Kristian Kesneri kontrolli all olnud OÜ TB Holdingu omandusse liikumiseni AS Haljasele.

Omas tehingusse minnes tütarühinguid AS Valtu Vein (tootis Raplamaal Kehtnas erinevaid jooke, praeguseks pankrotimenetluses), AS Viru Joogid (omas konserveeritud tootmiskompleksi Jõhvis) ja OÜ The Tall Bond International (omas Valtu Veini kasutatud kaubamärke).

Tallinna Karastusjookidel on alates 2018. aasta lõpust maksuvõlg, mis praeguseks ulatub ligi 19 000 euroni, tütarühingu Valtu Veini maksuvõlg küündib üle 104 000 euro.

2017. aastal töötas aktsiaseltsis keskmiselt 14 inimest ja ettevõtte omakapital oli 800 000 eurot, ettevõte oli viimastel aastatel olnud kahjumlik. Mullune aruanne on esitamata.

Aserbaidžaanist pärit Movsum Mehtijev (57) asutas Haljase 1989. aastal ja on ettevõtet sellest ajast vedanud. Praeguseks on ettevõte maksejõuetu.

Aastatel 2015 ja 2016 oli ettevõtte käive suurusjärgus 4-5 miljonit eurot, kuid teeniti kahjumit. Samas näiteks 2013. aastal oli käive oluliselt suurem, üle 14 miljoni euro.

2015-2016 aastatel vaidles Haljas kohtutes maksuametiga väidetava maksupettuse ja sellest tuleneva maksuotsuse üle, kuid jäi kaotajaks. Haljaselt mõisteti maksuotsusega välja ligi 200 000 eurot käibemaksu. Vaidluse sisu oli Haljase tehingud varifirmadega, mille tulemusel vähenes Haljase käibemaksukohustus. Haljas ei suutnud tõestada, et oli skeemis heauskne ostja. Maksuhaldur põhjendas kohtu hinnangul veenvalt, et AS Haljas osales maksupettuses, soetades kaupa Läti ja Leedu äriühingutelt, ent vormistas soetamised oma raamatupidamises tehingutena Eesti firmadega, et saaks sisendkäibemaksu arvestada.

Eeltoodu polnud Haljase ainus kohtutee. 2013. aastal mõisteti Haljas ja tema tegevjuhid süüdi kaubandusketi ostujuhile pistise lubamises ja neid karistati rahatrahviga.

Ettevõtte maksuvõlg ulatub praeguseks 551 751 euroni.

Oma hiilgeajal on Haljas tegelenud heategevusega, pakkunud tööd sadakonnale inimesele, vahendanud u 40 partneri tooteid, pidanud kauplust ja kohvikut. 2016. aastal töötas kontsernis 49 inimest.

2017. ja 2018. aasta aruanded on esitamata.

Mõned brändid, mida Haljas vahendanud on: 4U (Aserbaidžaanis toodetud granaatõunamahl), Sweet Angel (kommid), Briti suhkrutootja Tate&Lyle tooted, Pauligi kohv, Santa Maria maitseained jpt.

Minevikus olid Haljasel tütarfirmad ka Aserbaidžaanis ja Kasahstanis.