Seitse parimat: anna oma hääl ja aita valida Äripäeva aasta ettevõtja

Äripäev on alates 1993. aastast andnud aasta lõpus tunnustuse kõige silmapaistvamale ettevõtjale. Nominendid valivad toimetuse ajakirjanikud ja toimetajad.

Äripäeva aasta ettevõtja poolt saavad kõik lugejad hääletada 17. detsembrini ja võitja avaldame Äripäeva selle aasta viimases ajalehes ja veebis 20. detsembril.

Silberauto esindas Eestis automarke Mercedes-Benz, Jeep, Lancia, Mitsubishi, Chrysler ja Dodge ning 2015. aasta lõpus alustas Eestis ka Maseratide müügiga. Äripäeva arvutuste kohaselt võib tehingu väärtus jääda 135–160 miljoni euro vahemikku.

Silberauto käive oli mullu 386,7 miljonit eurot, mida oli rohkem kui aasta varem, mil käive jäi 342,4 miljoni euro juurde. Ettevõtte ärikasum oli mullu 6,7 miljonit eurot, 2017. aastal oli see miljoni võrra suurem.

Väino Kaldoja keskendub nüüd Tallinna Tehnikaülikoolile ja sealsele elektriauto projektile.

Cleveroni üks omanik Arno Kütt pälvis Äripäeva tunnustuse ka ülemöödunud aastal ning ta on jätkanud heas hoos.

Tänavu ka aasta töösturi tiitli pälvinud Arno Kütt teatas selle aasta aprillis, et Cleveron käivitab koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor Cleveroni Akadeemia, mille eesmärk on pakkuda Viljandis eraldi rakenduskõrgharidust.

Juunis avaldas Cleveron, et alustab koostööd Tšiilis asuv Falabella Retailiga. Kaubamajade kett kuulub Falabella Gruppi, mis on suuruselt kolmas ettevõte kogu Ladina-Ameerikas. Augustis tutvustas ettevõte uut toidurobotit, mis hakkab pakkide asemel hoiustama toidukaupu.

Cleveroni käive oli eelmisel aastal 47,7 miljonit eurot ja ärikasum 7,6 miljonit eurot. "Mullustest käibenumbritest oleme juba üle," ütles Kütt novembris.

Samas ei suuda Linnamäe kasumisse pöörata mõningaid varem soetatud ärisid, näiteks Postimees Gruppi.

Märtsis tuli teatavaks, et Margus Linnamäe müüb talle kuuluvad kuulutusteärid, näiteks City24, KV.ee, osta.ee ning samasugused Läti ja Leedu kuulutusteportaalid. Tehingu hind pole teada, kuid selleks on pakutud vahemikku 140–160 miljonit eurot.

Pärast seda läks suureks ostlemiseks. Täielik nimekiri tänavustest ülevõtmistest oleks vaat et lõputu. Novembris ostis UP Invest Vao küla põllufirma, augustis ostis UP Invest väikeosanikud välja firmast Klaar OÜ, mis müüb Apple'i tooteid. Samuti liikusid suvel Linnamäe kätte restoraniketi Vapiano Balti ja Soome ärid. Septembris ostis UP Invest ulukiliha töötlemisega tegeleva Linnamäe Lihatööstuse. Novembris sai UP Invest konkurentsiametilt loa osta Piletilevi haldava Baltic Ticket Holdings OÜ.

Inbank teenis mullu ajaloo suurima, 9,3 miljoni euro suuruse kasumi ning kasvatas laenu- ja hoiuseportfelle ligi 1,5 korda. Sel aastal on pank saanud järjekindlalt esitada häid uudiseid: laenuportfell kasvas enam kui poole võrra, kasum suurenes kordades, mahud kahekordistusid jne.

Ettevõte tegutseb nüüdseks kõigis Balti riikides ja Poolas ning kaasab hoiuseid ka Saksamaal, Austrias ja Hollandis, Leedus avatakse ka filiaal. Inbankil on enam kui 1700 aktiivset koostööpartnerit ning 519 000 aktiivset kliendilepingut. Selle aasta jooksul on Inbankiga liitunud üle 80 uue töötaja ning septembri lõpu seisuga töötas grupis 215 inimest.

Lisaks oli Inbank üks suurim võitja Coop Panga börsile minekust. Oma osaluse müünud Inbank on öelnud, et tänavu arvestavad nad Coop Panga aktsiate müügist umbes 750 000 eurot kasumit. Eelmisel aastal teenis Inbank Coop Panga aktsiate müügist 2,5 miljonit eurot kasumit.

Tallinna tänavad täitsid sel aastal Bolti logoga tõukerattad ja toidukullerid. Ettevõte kasvab üle maailma ja üks olulisi turge on Aafrika.

Kasvuks õnnestub Boltil ka korralikku rahastust kaasata, mida on tänavu investoritelt tulnud arvatavasti korralikult üle 100 miljoni USA dollari.

Markus Villig on sel aastal rääkinud, et ratsionaalsel turul, kus riskikapital ei taha enam Uberit toetada, on võitja firma, mis on rohkem kuluefektiivne. "Need oleme meie," lausus ta.

Üle 20 aasta tegutsenud ettevõtte LTH-Baas omanik ja juht Aleksander Maljugin ütles neli aastat tagasi Eesti Ekspressis, et firma ei võta kunagi laenu. "Sellepärast oli meie areng buumi ajal aeglasem kui teistel. Samas ei toimunud meil kriisi ajal tagasiminekut. Meil on kõik oma. Me ei ole lasknud lahti ühtegi inimest," rääkis ta.

Järgneva kolme-nelja aastaga on ettevõte astunud suured sammud edasi. Kui toona oli müügitulu 9,2 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 51 miljonit eurot. Kasum oli siis 0,4 miljonit eurot, nüüd pea 18 miljonit eurot. Töötajaid oli tookord 124, nüüd üle 700. LTH-Baas tegeles eelmisel aastal põhiliselt suurte laevaehitusprojektidega Prantsusmaal, Saksamaal, Norras ja Soomes.

Koos isaga ettevõtet juhtiv Anton Maljugin ütles tänavu Äripäevale, et firma peab oskama leida niši, kui ei taha konkurentidega lõputuid lahinguid pidada. "On vaja valida nišš, kus konkurente ei ole või on vähe," lausus ta ja lisas, et samas ei tohi ka siis loorberitele puhkama jääda.