Ehitusettevõtjad ei pea töötajate massilist jälgimist vastuvõetavaks

Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon on teinud seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, kus ebaseaduslike töötajate tuvastamiseks ja ümbrikupalkade maksmise vähendamiseks nähakse ette registreerimissüsteem, mis võimaldaks maksu- ja tolliametil reaalajas monitoorida töötajate liikumist ehitusobjektil.

Kavatsusele tagasisidet andnud Eesti Ehitusettevõtete Liit (EEEL) ütles, et kirjeldatud süsteem piirab ettevõtlusvabadust ning rikub töötajate ja muude ehitusobjektil viibivate isikute privaatsusõigust, mistõttu ei oleks meetme sellisel kujul rakendamine mõistlik ega ka proportsionaalne. Seetõttu EEEL ei toeta sellisel kujul reaalajas jälgimist võimaldavat registreerimissüsteemi.

"Samuti ei toeta EEEL süsteemi selle tehnilise kohmakuse tõttu, sest selle puhul eeldatakse, et peatöövõtja korjab ehitusobjekti läbipääsukaardid iga objekti lõpus töötajatelt kokku ja igal järgmisel objektil seob need uuesti objektil töötavate isikutega," kirjutas liidu juht Indrek Peterson rahandusministeeriumile saadetud kirjas.

"Isegi kui jälgimissüsteem muudaks järelevalve riigiasutuste jaoks mugavamaks, ei kaasneks sellisel määral ja kujul kontrollisüsteemi rakendamisega soodsamat olukorda ega isegi olemasoleva olukorra säilitamist ettevõtjatele ja töötajatele, vaid vastupidi – suureneks oluliselt ettevõtjate halduskoormus ning riivataks põhjendamatult töötajate privaatsusõigust," lisas ta.

Petersoni sõnul oleks mõistlik süsteem hoopis vastupidine: ehitusplatsidel tuleks kehtestada nn töötaja kaart, mis on isikupõhine foto ja nimega kaart, mille töötaja saab kogu oma karjääri kestuseks. Selle kaardiga oleks töötajate registri kaudu seotud töötaja tööandjaga. Kaardiga saaks teha päringuid maksuameti registrisse, et selgitada peatööandja jaoks välja, kas töötaja on pärit tema allhankijate seast.

"Otstarbekas on, et kaardi väljastaja oleks mõni riikliku registri haldaja, kellel on üleriigiline harukontorite võrgustik, vajalik keskkond ja tehniline valmisolek kaardi väljastamiseks. Töötaja kaarte võiks väljastada näiteks politsei- ja piirivalveamet," kirjutas Peterson.

Ametite väljatöötamiskavatsuse kohta ütleb Peterson, et taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka isikuid vähem koormava abinõuga, milleks ongi siis sellise isikupõhise töötaja kaardi nõude rakendamine.