Kolme Balti riigi ja Soome valitsuse kehtestatud meetmed ettevõtluse toetamiseks koroonakriisi ajal ja järel on paljuski sarnased, kuid leidub ka põhimõttelisi erinevusi.

- Kevad kriisiaegses Tallinnas. Foto: Andras Kralla
Eesti eristub teiste Balti riikidega võrreldes näiteks selle poolest, et nii-öelda sihitud meetmeid on vähem ja kehtestatud leevendused on ühetaolised. Samuti paistab silma, et Eesti on kehtestanud teiste Balti riikidega võrreldes suurema erakorralise laenu maksimumsumma, kuid küsib selle laenu eest ka teistest selgelt kõrgemat intressi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.