Võimuparteid lähevad eelarvest üksteiselt kauplema kaitsekulutusi, pensionitõusu ning riigipiiri ja sisekaitsereservi ehitamist.
- Rahandusminister Martin Helme taga seinal näitab slaid tõsiasja, et tarbijahinnad sel aastal ei kasva. Foto: Liis Treimann
Rahandusministeerium avalikustas täna suvise majandusprognoosi, mis saab aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele. See dokument näitab, et olukord on parem, kui kevadel kardeti, kuid uusi samme tegemata ootab eest hiiglaslik võlakoormuse kasv ja eelarved püsivad suures miinuses veel mitu aastat. Peamine küsimus on, kuidas valitsus sellele teadmisele reageerib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laenurahaga püsikulutusi suurendada ei tohi, avalik sektor peab otsima kokkuhoiukohti, kirjutab endine rahandusminister, riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa).
Koroonapandeemia hind Eesti ühiskonnale tõotab tulla üsna kopsakas: valitsussektori eelarvepositsioon on lähiaastatel nii suures miinuses, et võlakoormus kasvab 2019. aasta 8,4 protsendilt 2024. aastaks 31 protsendile SKPst.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.